DAS: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 13: | Line 13: | ||
Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust ([http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. | Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust ([http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. | ||
''DAS'' võimaldab, sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra. | ''DAS'' võimaldab, sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra. | ||
==Hallatavus== | |||
==Miinused== | ==Miinused== | ||
Revision as of 14:01, 28 November 2011
See on veel töös!
Risto Siitan A32
Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.
Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.
SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja NAS). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab, sarnaselt SAN-ile või NAS-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.
Hallatavus
Miinused
DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid või kasutamata ressurss teiste serverite poolt. Nii NAS kui ka SAN arhitektuurid proovivad seda lahendada, kuid samal ajal toovad uusi probleeme, nagu kõrgem algne ostuhind, hallatavus, turvalisus ning ressursside kokkulangevus.
