DAS

Sissejuhatus

Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.

Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest, mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.

SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.

Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja NAS). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvuslahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutuse liiasus ja mäluseadme tõrketaluvuse mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit selleks, et maha laadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab sarnaselt SAN-ile või NAS-ile mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.

Hallatavus

DAS-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne NAS-i seade ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab DAS-i seade HBA-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga, siis ka märkimisväärset seadistust. NAS-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab NAS-i seade endale IP-aadressi ning paljud NAS-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu: Network File System (NFS) ja Common Internet File System (CIFS). Tänu nendele omadustele võimaldab NAS-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.

Igapäeva haldustegevuste vaatevinklist vajab DAS rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju DAS-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik DAS-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole kaugelt lihtsalt hallatavad.

Plussid

DAS sobib ideaalselt lokaalseks andmetöötluseks/salvestamiseks. Suhteliselt madala üldhinnaga ning lihtsa konfiguratsiooniga. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa seadmega, siis on ta ka usaldusväärne.

Miinused

DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid, mistõttu teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Peale selle on probleemiks maas oleku aeg. Juhul kui DAS-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta, siis on DAS-i seade ligipääsmatu. Lisaks on DAS-i kasutamisel piiranguks ketaste füüsiline arv(serverisse/arvutisse mahub ainult teatud hulk kettaid). See eeldab hoolduse tegemisel süsteemi seiskamist.

Kasutusalad

Väikeettevõtted, mis asuvad ühes asukohas, näiteks: ühe kontoriga ettevõtted või kodust töötavad ettevõtted, kasutavad igapäevaselt DAS-i. Kuna tegemist on otsepöördus-mäluseadega, siis reaalsuses on kõik arvutikasutajad suuremal või vähemal määral DAS-i kasutajad.

Viited

Direct-attached storage
DAS
Datastorage
Storagesearch

Autor

Risto Siitan A32