Talk:Minix: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 118: | Line 118: | ||
|- | |- | ||
|} | |} | ||
'''Retsenseeris Inger Romanenko A31''' | '''Retsenseeris Inger Romanenko A31''' |
Revision as of 22:28, 8 December 2011
Artikkel annab ülevaate erinevatest Minix versioonidest ning on ka lühidalt öeldud, mille jaoks Minixit kasutada võiks. Grammatiliselt, keeleliselt ja ülesehituselt on artikkel korrektne. Hea, et on ära märgitudka praegune kehtiv versioon.
Minu arvates on õige, et ei ole väga pikalt räägitud vanadest versioonidest, kuid kahjuks ei ole antud artikli puhul millestki muust ka eriti räägitud. Arvestades sellega, et lühikese googledamise peale leidsin Minixi kohta üsna palju informatsiooni ja kirjandust, arvan, et artikkel sellel teemal võiks olla märksa sisukam ja praktilisem.
Esimene asi, mis minu arvates kindlasti selles artiklis puudu on, on viide leheküljele, kust oleks võimalik Minix uusimat ehk 3. versiooni alla laadida. Samuti on minu meelest oluline, et oleks ka juhend ja info selle kohta, kuidas Minixit intalleerida ning buutida. Selle kohta on korralik juhend Minix 3 kodulehel, millest vähemalt kõige olulisema osa oleks võinud siia ariklisse panna.
Veel leian, et artiklis võiks olla kirjutatud ka mis on selle artikli eesmärk ning kellele ta on mõeldud ning kas on vaja mingisuguseid eelteadmisi artikli lugemiseks.
Artiklis on mainitud, et Minixit kasutati Linux kerneli loomisel, kuid Linuxi ja Minixi seosest võis natuke täpsemalt kirjutada.
Arvan, et kuna ITK wikisid kasutavsd õpilased, võiks üks osa artiklist olla juhend või kasulikke näpunäiteid Minixi kasutamise kohta.
Artiklis on küll öeldud, et Minix 3 toetab teatud arhiterktuuriga PC süsteeme, kuid riistvaraliste nõuete kohta oleks võinud olla rohkem infot.
Kui autor mainis, et Minixit kasutatakse ka näiteks hea töökindluse tõttu, oleks võinud selgitada ka miks see nii on (cage the bugs, time infinite loops jne) kogu see info on olemas wikipedias. Hetkel on minu meelest räägitud ainult mõnest üksikust omadusest (nagu hangumatus).
Artiklisse on lisatud pildid, kuid pole viiteid kust need saadud on. Inglisekeelseid väljendeid võiks olla tõlgitud eesti keelde (draiver, restart, kernel). Sissejuhatus, ehk üldine Minix tutvustus võiks olla veidi pikem kui 3 lauset.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et sellel teemal ootaks kindlasti sisukamat artiklit, ülevaate selles, mis Minix üleüldse on saab aga artiklist küll.
KRITEERIUM | KAAL | HINNANG | SELGITUS |
---|---|---|---|
Autor | 0,5 | 0,5 | Olemas. |
Skoop | 0,5 | 0 | Puudub info selle kohta, kellele artikkel on mõeldud ning mis eelteadmisi on vaja. |
Artikli tutvustus ja versioon | 0,5 | 0,25 | On öeldud mis on uusim versioon, kuid puudub üldine info artikli kohta (mis infot peaks artikkel andma) |
Sissejuhatus | 0,5 | 0,25 | Liiga lühike sissejuhatus. |
Tehniliselt korrektne | 1 | 1 | Tehniliselt on korras. |
Kasutatud kirjandus | 0,5 | 0,5 | Olemas. |
Näited kasutamiseks/käsud | 1 | 0 | Praktilised näited puuduvad. |
Sisu | 4 | 2 | Sisu on natuke vähe. Täpsem arvamus kirjas üleval. |
Ülesehitus | 0,5 | 0,5 | Loogiline ülesehitus. |
Kirjavead ja õigekiri | 1 | 1 | Grammatika ja õigekiri korrektne. |
Kokku | 10 | 6 |
Retsenseeris Inger Romanenko A31