User:Kbagirov

Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020

Katri Bagirov

31.10.2012

Essee

Käesolev essee toimunud loengute teemal analüüsib eelkõige seda, mis oli loengutel ühist, siduvat, kokkulangevat, tuues samas välja ka üldised erinevused.

Loengu eesmärgi saavutamine sõltub eelkõige lektori esinemisoskusest, mis võib olla, kas kaasa sündinud või õpitud. Loeng täidab oma eesmärgi, mis minu hinnangul peaks olema uute, huvitavate ja kasulike teadmiste ning oma hinnangute ja arvamuste jagamine, eelkõige, kui kuulajaskond on haaratud. Samas ei piisa ainult põnevast esitusest, kus lektor toob nii huvitavaid näiteid, kui kaasab kuulajaskonda, kuivõrd kuulajad on väga erinevate huvidega ja nii ei saa üks teema või valdkond olla huvitav kõigile korraga.

Kindlasti saab öelda, et iga valdkonna toimunud loengud andsid väga hea üldise ülevaate, samuti tõid lektoreid välja olulisi kohti, huvitavaid näiteid ja kasulikke nõuandeid. Võimalik oli kaasa mõelda, ammutada motivatsiooni edasisteks õpinguteks ning mõelda spetsialiseerumisele või tulevasele elule tööturule sisenemisel.

Üldiselt saaks jagada loengud kahte erinevasse gruppi. Valdkonnad, milles tuleb orienteeruda, et lihtsustada õppimist ülikoolis või arusaamist tööturust, spetsialiseerumise võimalustest. Viimases teemas oli hea kuulda kogemustest, nägemusest IT valdkonna jagunemisest äripooleks ja teenindavaks pooleks. Samuti saada väike ülevaade jätkusuutlikest teemadest ning hetkel populaarsest ning võimalikest populaarsetest programmeerimiskeeltest ja IT suundadest.

Teine grupp valdkondi keskendus konkreetsele teemale. Peamine rõhk oli pandud uue tutvustamisele, konkreetsete näidete toomisele näiteks konkreetse programmi tööst ning osalt ka millegi propageerimisele.

Aine raames toimunud loengutele andsid kindlasti palju juurde külalislektorid, kes olid oma ala spetsialistid ning oskasid tuua kasulikke ja praktilisi näiteid.

Esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord“ andis vajalikud teadmised, kuidas edasine õppetöö hakkab toimuma ning mida erinevates probleemolukordades võimalik teha. Samas loengus tutvustati veel e-õppe keskkonda Moodle ja IT Kolledži Wikit. Sarnase suunitlusega oli ka loeng „IT tööturg“, kus lektor lõi konkreetse vaate olukorrast, mis saab peale ülikooli või millega juba osa üliõpilasi on kokku puutunud ja kaasa oskasid noogutada. Lektor rõhutas töökogemuse olulisust ning tõi välja võimalikud valikud selle saamiseks. Osati käsitles sarnaseid teemasid ka loeng „Karma“, kus lektor tugines eelkõige oma kogemuste väljatoomisele.

Vajalik oli kuulata hiljuti meedias palju vastukaja tekitanud ja Euroopa Liidus üldiselt kõrgendatud tähelepanu all olev teema stereotüüpide ja diskrimineerimise ainetel.

Ignite teemaline loeng võttis omamoodi nagu eelnevad käsitlemist leidnud teemad kokku. Läbivalt oli rõhk IT valdkonnas vajamineval oskusel olla oma töös efektiive, suhelda erinevate osapooltega ning süsteemi jätkusuutlikus eesmärgi saavutamisel.

Täiesti uue vaatenurga andis loeng „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kindlasti on tegemist valdkonnaga, mis jääb enam nii-öelda kulisside taha. Mainimist väärivad loengus toodud huvitavad näited.

Kuna ma varasemalt ei ole osalenud sarnases aines ehk siis aines, mis käsitleb erialatutvustust ja õpingukorraldust, siis puudusid aine suhtes ootused. Varasemate kogemuste pinnalt oskan välja tuua, et vastavasisuline aine on vajalik. Tegemist on stardipingiga oma õpingute planeerimisel, valiku õigsuses veendumisel, ning tutvustuse saamisel võimalustest, kuidas lahendada õpingutega seotud probleeme või teha valikud, kui üliõpilane peaks olema teinud juba valesid otsuseid või puudub ülevaade valdkonna olulistest aspektidest. Kasulik oli ka teadmiste saamine õppekeskkondade kasutamise kohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui olen eksamil läbi kukkunud, pean esmalt arvestama, et võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on õigus teha eksamit kokku kolm korda, s.t 2 kordussooritust. Korduseksami tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelistel õppekohtadel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, hetkel on see 14,2 eurot. Korduseksami puhul on nõutav eksamile registreerumine, mis toimub ÕIS-is. Registreerumine ja vajadusel tasu tasumine peab olema toimunud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks eksami toimumise päevast. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamise võimalus avaneb kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva vabade kohtade olemaolul. Selleks, et õppekava vahetada pean esitama vastavasisulise avalduse hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele.