MeeskondX

Essee

Esimeses loengus räägiti IT kolledžist üldiselt. Räägiti võimalustest minna edasi magistriõppesse. Tutvustati seadusandlikku raamistiku ning seda, kust võib otsida ITK-sse tulles (ning üldse kõrgharidussüsteemiga liitudes) endale võetud kohustuste kohta infot. Räägiti tähtaegadest ning akadeemilisest kalendrist. Soovitati probleemide tekkimisel kohe ühendust võtta õppeosakonnaga ja soovitatavalt kas ise kohale minnes või helistades. Tutvustati kooli õppekeskkonda. Räägiti sellest kust on võimalik saada üldist infot nii kooli kui tudengieluga seonduvalt. Raamatukoguks on TTÜ raamatukogu. Seal viibides on võimalik kasutada ka TTÜ litsentsi suuremate teaduskirjanduse andmebaasidesse sisenemiseks. Paluti anda tagasisidet õppekeskkonna paremaks muutmiseks. Tutvustati stipendiumi saamise võimalusi ning räägiti e-õppest ning e-õppe keskkondadest.
Teise loengu külalislektorid olid Skype helpdeskist.  Räägiti sellest mis on helpdest ning miks valida töö selles valdkonnas. Põhiliste plussidena toodi välja võimalust teisi inimesi aidata ning IT alaste teadmiste pidevat praktiseerimist ja seeläbi kogemuste omandamist, mis võimaldab hiljem karjääriredelil kõrguste poole püüdlemist. Tutvustati vajalikke isikuomadusi nagu näiteks hea suhtlemisoskus ja organiseerituse armastus. Räägiti helpdeski töö ülesehitusest, ning kiideti Skype töökeskkonda ja näidati sellekohast videot. Ärgitati tööle kandideerima. Tundub, et Skype väga poolekohaga inimestest huvitatud ei ole, mis teeb raskeks õpingute kõrvalt seal töötamise. Skype töökeskkond on väga rahvusvaheline ka Eestis, mis tähendab, et inglise keel on töökeeleks, samas selgitati, et vähem inglise keelt oskavatel inimestel ei tasu karta kuna töökeskkond soodustab just keele kiiremini selgeks saamist. Palgad Skypes on „konkurentsivõimelised“.
Kolmanda loengu külalislektor oli programmeerija firmast Toggle. Loeng algas innustava kõnega neile, kes võib olla kooli tulles ei jaganud nii palju programmeerimisest. Seejärel räägiti, millega programmeerija peab arvestama tegeledes kasutajatega - ei tohi kasutajatele öelda, mida ta ei tohi teha, sest kasutajatele see ei meeldi ja ta proovib ikka seda teha veel suurema tõenäosusega. Samuti tuleb rakenduste puhul rakenduse tegijal võimalikult suur hulk erinevaid kasutajapoolseid käike ette näha, sest kindel on, et kasutajad ei käitu ühte moodi ja sageli ka mitte ratsionaalselt. Räägiti versioonihaldamisest. Selgitati suurfirmade struktuure pentoboxi näitel (kasutatavad programeerimiskeeled, kasutatavad andmebaasid jne). Tutvustati päris toredalt Ruby keelt. Soovitati valida kuuluvuse tunde saavutamiseks mingi programmeerimiskeel, millele keskenduda, aga olla alati avatud ka „teistsugusele“. Siis räägiti hästi palju feministliku värki ning tutvustati liikumist Ruby on Rails.
Neljanda loengu külalislektor rääkis IT tööturust. Ühe esimese asjana soovitati mitte tööle minna riistvaraga tegelevate firmade klienditeenindajana. Eriti soe koht peaks olema äriIT-s. Võrreldi töötamist riigisektoris ja erasektoris. riigisektori eelistena toodi välja vaba aja rohkus ja võimalus riigi rahade eest saada erinevaid koolitusi. Erasektori eelistena toodi välja võimalust ennast teostada ning suuremad palganumbrid. Erasektoris soovitati tööd otsida pigem väikestes start-up´ides kus on suurem võimalus leida innovaatilist töökeskkonda.  
Viienda loengu külalislektor oli pikalt olnud freelancer ning pidanud suhteliselt palju erinevaid ITga seotud ameteid. Tutvustati süsteemiadministraatori ja arendaja ameteid suhteliselt negatiivsete stereotüüpide näitel – administraatorid on ülekaalulased noliferid oma suurde serverite keskel ja arendajad vaesed liinitöölised. Ärgitati koguma oskuseid ja tegelema pigem sellega mis endale meeldib, mitte olla nii kinni kohe peale kooli tööle minemises ja „raha teenimises“. Samas on ka freelanceri amet suhteliselt stressirohke kuna puudub kindel sissetulek. Lektor soovitas tööle minnes mõelda, et kas palka ja muid hüvesid mitte arvestades töö ka sind moraalselt rahuldab – tähendab, et kas sa tegeled karma mõttes õige asjaga. Et olla valmis muutusteks ITs üldiselt tuleb oma teadmisi laiendada (mitte olla kinni kindlates oskustes/teadmistes). 
Kuuendas loengus tutvustati Ignite OÜd. Tegemist on tarkvaralahendusi pakkuva ettevõttega. Koosseisu kuuluvad nii arendajad, analüütikud kui ka inimesed majandusest ja turundusest. Tutvustati töökeskkonda, mis nende sõnul väga avatud ja sõbralik. Firma eeliseks peetakse efektiivselt töötavaid meeskondi, kes suudavad klientidele lisaväärtust toota. Praktiseeritakse paindlikke tarkvaraarendus metoodikaid. Eeskujuks agiilse tarkvaraarenduse manifest, mida ka lühidalt tutvustati. Selle puhul toimub dokumentatsioon töö käigus ja põhirõhk on just „loomisel“. Räägiti meeskonnatöö olulisusest mängude näitel ning milline peaks olema IT spetsialist tööandja seisukohalt (sarnaselt varasematele loengutele peeti oluliseks head suhtlemisoskust ja soovi ennast teostada). 
Seitsmenda loengu teemaks oli testimine. Kõigepealt räägiti testimisega seotud müütidest ja üritati neid ümber lükata. Seejärel toodi näiteid väikestest tarkvara (koodi) vigadest, mis läksid maksma müstilisi summasid. Üldiselt mida varem viga avastatakse, seda odavam on parandamine. Tutvustati testimise liike ja vastandati neid (põhilised vastandamise argumendid olid seotud sellega, kas kood on testijale näha või mitte ja kas eeldatakse testimisobjektist varasemaid teadmisi või mitte). Räägiti ka testijaks olemise miinustest (üldiselt ei suhtuta sinusse hästi kuna räägid karmi tõde). Tutvustati kvaliteeti ja selle mõistet (kvaliteet on usaldusväärsus) ning seotust testimisega - testimine ei loo kvaliteeti vaid kontrollib kas kvaliteet on olemas.
Kaheksanda loengu külalislektor rääkis tehnoloogiast haiglas, kus selle peamisi eesmärke on vähendada ajakulu (suurendada efektiivsust). Samuti patsientide elu mugavamaks tegemine. Toodi näide tehnoloogia uuendamise kasumlikkusest elektrienergia kokkuhoiu põhjal Eesti haiglasüsteemis. Tutvustati Eesti haiglaid ühendava võrgusüsteemi ülesehitust ning erinevaid käimasolevaid projekte (IPadi kasutuselevõtt, kiipkaardisüsteem jne). Tööandja seisukohalt leiab lektor, et pigem huvitutakse tööturul konkreetsetest oskustest kui diplomitest/ kraadidest/ hinnetest. Sarnaselt eelmistele loengutele kinnitati ka selles, et innovatsiooni leiab rohkem siiski väikeettevõtetes ning, et esimese töökohana oleks just see parim. Tööd tuleks teha eesmärgiga saada ise rohkem teadmisi ja kogemusi. Rõhutati järjekordselt dokumenteerimise olulisust ning meeskonnatöö olulisust. 

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Et aine sooritatud saada tuleb teha kordusarvestus. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleb leppida ainet lugeva õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad (mis on kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga). Järelarvestusele registreerimise viisi määrab ainet lugev õppejõud. Tähtaeg on kindel aeg, mille saabudes peab olema arvestuse saamiseks vajalikud kriteeriumid täidetud, vastasel juhul (ja mõjuva põhjuseta) on tulemuseks „mittearvesatud“. Kordusarvestus RE kohal ei maksa midagi, REV kohal 14,2 €.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Võimalused on minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumiseks – kuni üheks aastaks;  Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni; Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Selleks tuleb teha avaldus rektori nimele ja lisada akadeemilise puhkuse liigile vastav nõutud dokument (meditsiiniasutuse tõend; kutse kaitseväe tegevteenistusse; lapse sünnitunnistus). 

Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad aineid deklareerida ei saa. Eksameid ja arvestusi saab järgi teha.