Osadmin spikker: Difference between revisions
Line 595: | Line 595: | ||
|} | |} | ||
Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. | Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub '''/etc/fstab''' failist järgmine: | ||
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre | {|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre |
Revision as of 19:17, 23 March 2010
OSADMIN SPIKKER (V2.0)
Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta. |
Autor
Kristiina Kaarna
1. TÖÖ FAILIDEGA
Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.
1.1. Loomine
- Faili loomine: touch file
touch kirjutis.txt |
Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .
või
touch kataloog1/kirjutis.txt |
Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.
- Kataloogi loomine: mkdir kataloog
mkdir kataloog1 |
Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.
- Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine
mkdir alam1 alam2 alam3 |
Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .
või
mkdir -p kataloog1/ alam1,alam2,alam3 |
Tulemus: kasutaja kodukataloogi luuakse kataloog kataloog1, mille sees on alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .
1.2. Kustutamine
- Faili kustutamine: rm fail
rm kirjutis.txt |
Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .
- Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog
Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.
rm -r kataloog1 |
Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.
1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine
- Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi
mv kirjutis.txt kataloog2 |
Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2
- Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi
Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.
mv kataloog1 kataloog2 |
Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.
- Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
mv väikekataloog suurkataloog/alam1 |
Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .
- Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi
mv kirjutis.txt jutuke.txt |
Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.
1.4. Kopeerimine
- Faili või kataloogi kopeerimine: cp KES KELLEKS
cp esilagne uus |
Tulemus: fail või kataloog esialgne kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .
- Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): cp KES KELLEKS -r
cp esilagne uus -r |
Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .
1.5. Kataloogides liikumine
- Kodukataloogi liikumine: cd
cd |
Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.
- Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
- Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..
- Viimati külastatud kataloogi minek: cd -
- Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine
cd /var/log |
1.6. Vaatamine
- Kataloogi sisu vaatamine: ls -l
- Faili sees vaatamine: less
Näide: Avame less abil kataloogis var/log/ sisalduva faili messages
less /var/log/messages |
- käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:
Faili sees allapoole liikumine: n Faili sees ülespoole liikumine: ? Faili algusesse liikumine: g Faili lõppu liikumine: G Abi lugemine: h Väljumine failist ja less-käsust: q |
1.7.Otsimine
- Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA
find /etc -name "*.log" |
Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log
find /var/log -size 1M |
Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB.
- Faili sisu järgi vaatamine: grep MIDA KUST
grep sda var/log -i -R |
Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse rekursiivselt väljendit sda, olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.
1.8. Failiõigused ja nende muutmine
Käsu ls -l sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:
d/- | rwx | rw- | r-- | Ants | tudengid | 2007-02-01 16:00 | fail.txt |
objektitüüp | kasutaja õigused | grupi õigused | muude isikute õigused | kasutaja | grupp | muutmisaeg | nimetus |
Objektitüübi puhul tähistab d kataloogi ja - faili.
Võtmete tähendused:
r | w | x |
avamise/lugemise õigus | kirjutamise õigus | fail: käivitamise õigus;
kataloog: ls -l kasutamise õigus |
Subjektide tähised:
a | u | g | o |
kõik (all) | kasutaja (user) | grupp (group) | kõik teised (others) |
- Faili või kataloogi õiguste muutmine: chmod KES MUUDETAV_õigus fail
chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt |
Tulemus: kõigil võetakse õigus käivitada fail kirjutis.txt, grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirutada.
1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine
- Faili või kataloogi omaniku muutmine: chown UUS_omanik fail
chown jaan kataloog1 |
Tulemus: Kataloogi kataloog1 omanikuks saab kasutaja Jaan.
- Faili või kataloogi grupi muutmine chgrp UUS_grupp fail
chgrp tudengid kataloog1 |
Tulemus: Kataloog kataloog1 hakkab kuuluma gruppi tudengid.
- Grupi ja selle õiguste muutmine
Näide: Anda grupile audio2 faili kirjutis.txt kirjutamise õigus.
Esiteks tuleb muuta faili kirjutis.txt grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).
chgrp audio2 kirjutis.txt
chmod g+w kirjutis.txt |
2. KASUTAJATE HALDAMINE
- Kasutaja loomine: adduser kasutaja KUHU_gruppi
adduser jaan tudengid |
Tulemus: Luuakse uus kasutaja Jaan, kes kuulub gruppi tudengid.
- Kasutajale admin-õiguste andmine: adduser kasutaja admin
adduser jaan admin |
Tulemus: Kasutaja Jaan saab admin-õigused.
- Grupi loomine: addgroup tudengid
addgroup tudengid |
Tulemus: Luuakse uus grupp tudengid.
- Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: usermod -L kasutaja ja usermod -U kasutaja
usermod -L jaan |
Tulemus: Kasutaja Jaan parool lukustatakse
usermod -U jaan |
Tulemus: Kasutaja Jaan parool vabastatakse lukust.
- Kasutajanime muutmine: usermod -l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod -l tudeng jaan |
Tulemus: Kasutaja Jaan uus kasutajanimi on tudeng.
- Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: usermod –d kodukataloog –m –l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod –d/home/tudengid –m –l tudeng professor |
Tulemus: Kasutaja professor muutub kasutakaks tudengvõtme -l abil. Uue kasutaja tudeng kodukataloogiks saab kataloog tudengid võtme -d abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega -m.
- Kasutaja kustutamine: userdel kasutaja
userdel jaan |
Tulemus: Kasutaja Jaan kustutatakse.
- Iseenda salasõna muutmine: passwd
Seejärel tuleb sisestada enda vana salasõna ja 2 korda uus salasõna.
- Kasutaja salasõna muutmine: passwd kasutaja
passwd jaan |
Seejärel tuleb sisestada 2 korda salasõna, mis seotakse kasutajaga "Jaan".
3. TARKVARA HALDAMINE
- Tarkvara paigaldamine: apt-get install programm
apt-get install firefox |
Tulemus:Paigaldatakse programm Firefox.
Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja.
- Tarkvara paigaldamise simuleerimine: apt-get install programm -s
adduser jaan tudengid |
Tulemus:Simuleeritakse proframmi Firefox paigaldamine.
- Alla-laetava deb-faili paigaldamine: dpkg -i debfail
- Tarkvara eemaldamine: apt-get remove programm
apt-get remove firefox |
Tulemus:Eemaldatakse programm Firefox.
- Tarkvara eemaldamise simuleerimine: apt-get remove programm -s
apt-get remove firefox -s |
Tulemus:Simuleeritakse proframmi Firefox eemaldamine.
- Eelnevalt paigaldatud deb-faili eemaldamine: dpkg -r debfail
- Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: apt-get remove --purge programm
apt-get remove --purge postfix |
Tulemus: Eemaldatakse meiliprogramm Postfix koos selle seadistustega.
- Instaleerimisfailide eemaldamine: apt-get clean
Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk du -hs.
- Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: apt-get update
- Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: apt-get upgrade
- Aliaste loomine
Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta bashrc faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada.
nano .bashrc
alias paigalda='apt-get install' |
Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada.
. .bashrc |
Tulemus: Loodi alias paigalda, mida saab kasutada käsu apt-get install asemel:
paigalda firefox |
- Tarkvara versiooni vaatamine: apt-cache policy programm
apt-cache policy firefox |
Tulemus: Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm Firefox ja milline versioon sellest. Märge candidate tähistab soovitatavat versiooni.
- Sõltuvuste vaatamine
- Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: apt-cache depends programm
apt-cache depends nano |
Tulemus: Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor Nano.
- Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: apt-cache rdepends programm
apt-cache rdepends nano |
Tulemus: Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori Nano olemasolu.
- Katkenud paigaldamise parandamine
Käsk apt-get –f install kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk dpkg –configure –a viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.
- Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse
- Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: dpkg --get-selections>installifail.txt
- Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:
dpkg --set-selections<installifail.txt
- Tarkvarapakettide nimekirja lugemine
dpkg --get-selections
4. KETTAJAOD
- Teooria:
Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi). Primaarseid kettajagusid saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu) Virtuaalse kettajao (ehk extended partition ) saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 Loogilisi kettajagusid võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5 Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettaja0 alguse silindrinumbrid kattuvad. |
- Kettajagude tabeli vaatamine: fdisk –l
Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:
Device BootStart End Blocks Id System /dev/sdb1 1 62 497983+ 83 Linux /dev/sdb2 133 1044 7325640 5 Extended /dev/sdb5 133 194 497983+ 83 Linux |
- Partitsiooni loomine: fdisk/dev/sdX
fdisk /dev/sdb |
Tulemus: Sisenemine teise ketta (ketas sdb ) prompti, kus pakutakse sisestada käske.
- Käsuga n luuakse promptist kettale uus kettajagu.
- Uue kettajao sätted:
- Käsk p loob primaarse kettajao ja e loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga l.
- Kettajao numbri määramine: 1-4
- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.
- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1MB
- Muud kettajagudega seotud käsud fdisk/dev/sdX promptist:
- Käsuga p kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.
- Käsuga q väljutakse promptist muudatusi salvestamata.
- Käsuga d kustutatakse promptist kettajagu.
- Käsuga w säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse.
NB! Kui käsu w sisestamisel annab opsüsteem VEATEATE ("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table."), tuleb lahti ühendada varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku umount allpool.
- Failisüsteemi loomine: mkfs –t tüüp kettajagu
mkfs –t ext4 /dev/sdb1 |
Tulemus: Kettajaole sdb1 ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.
- Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: mount kettajagu kataloog
mkdir /var/primaarne
mount /dev/sdb1 /var/primaarne |
Tulemus: Loodud kataloogi /var/primaarne ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.
- Kettajao lahtiühendamine: umount /kettajagu
umount /dev/sdb1 |
Tulemus: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.
5. SAALEALA
- Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:
1) Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine. Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, fdisk prompti käsu w ja ülekirjutamise veateate kohta.
2) Loodud kettajao määramine swapi-ile: mkswap kettajagu
mkswap /dev/sdb5 |
3) Alglaadimisfaili /etc/fstab/ muutmine redigeerimisprogrammiga.
nano /etc/fstab/ |
Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub /etc/fstab failist järgmine:
<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
dev/sdb5 none swap sw 0 0 |
== Teenused == Seisab veel ees
== Webmin install == Seisab veel ees