User:Ssaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silja Saar
Esitamise kuupäev: 7. november 2012

Essee

Siia tuleb essee tekst. ...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean valmistuma korduseksamiks.

• Kirjalikul eksamil läbikukkumise puhul on mul võimalik tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavakstegemisest (p.5.3.10).

• Korduseksamit saan sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu (p.5.3.6.). Ühe õppeaine piires on mul õppurina õigus kahele kordussooritusele (p.5.2.12.).

• Arvestades, et õppejõul õigus anda mulle täiendavaid ülesandeid, mille täitmise võib seada korduseksamile lubamise eelduseks (p.5.3.6.), suhtlen korduseksami teemal ainet õpetava õppejõuga. Vajadusel saan lisainfo saamiseks pöörduda õppeosakonna (kaugõppe õppurina rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti poole) või tuutori poole (p.8).

• Korduseksami tähtaja määrab korduseksami ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (p.5.3.6.). Ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil (p.8).

• Korduseksamile registreerun ÕIS-i kaudu (p.8) (või õppeosakonnas (p.5.2.8.)) esimesel võimalusel, s.t. vastavalt korduseksamiks määratud ajale ning korduseksamile lubamise eelduste täidetusele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (p.8).

• Riigieelarvelisel (RE) kohal õppija jaoks on korduseksam tasuta. Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (p.5.2.7.) (kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 €) (p.8). Nimetatud tasu peab olema makstud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna korduseksami toimumise päevast (p.5.2.9.).
  

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik võtta akadeemilist puhkust:

• tervislikel põhjustel,
• Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel,
• kuni kolme aastase lapse hooldamiseks.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada vastav avaldus ning lisada asjakohaste dokumentidena (eelnevale loetelule vastavalt):

• meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood,
• kutse kaitseväe tegevteenistusse,
• lapse sünnitunnistus.
  

Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Seejuures võib tervislikel põhjustel võetud akadeemiline puhkus kesta kuni kaks aastat, Eesti kaitsejõududes teenimisel kuni üks aasta ning lapse hooldamisel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (p.6.1.4.1- p.6.1.4.3).

• Akadeemilise puhkuse pikendamiseks tuleb esitada avaldus. Kui vastavat avaldust ei ole esitatud lõpetatakse akadeemiline puhkus automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks (p.6.1.4.5).
  

• Akadeemilise puhkuse ajal on õigus deklareerida õppeaineid üksnes üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks. Arvestuste ja eksamite sooritamine on võimalik kõigil akadeemilisel puhkusel olijatele (p.6.1.4.6).