Printimine Linuxi keskkonnas: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kliebert (talk | contribs)
No edit summary
Kliebert (talk | contribs)
Line 2: Line 2:


Kui Linuxis panna mingi fail printima spuulitakse fail kataloogi ja pannakse siis printimisjärjekorda( prindispuulersüsteem). Kui järjekorda on pandud mitu printimistööd, sooritab Linux need järjestikuliselt.Kõige levinum printeritüüp, mida  Linuximaailmas toetatakse on PostScript. PostScript arendati välja Adobe poolt 1980. aastatel. PostScripti teisaldamine Linuximaailmas on saavutatud kasutades emulaator programmi nimega Ghostscript. GhostScript on Linuxiga kaasnev PostScript tõlgitseja.  
Kui Linuxis panna mingi fail printima spuulitakse fail kataloogi ja pannakse siis printimisjärjekorda( prindispuulersüsteem). Kui järjekorda on pandud mitu printimistööd, sooritab Linux need järjestikuliselt.Kõige levinum printeritüüp, mida  Linuximaailmas toetatakse on PostScript. PostScript arendati välja Adobe poolt 1980. aastatel. PostScripti teisaldamine Linuximaailmas on saavutatud kasutades emulaator programmi nimega Ghostscript. GhostScript on Linuxiga kaasnev PostScript tõlgitseja.  
Annan ülevaate käskudest, mis spuulivad printimistöid ning töötavad spuulimisjärjekordadega. Lisaks veel sellest, kuidas dokumente paberil vormindada ja kuvada või kuidas printida PostScript- faile.
Annan ülevaate käskudest, mis spuulivad printimistöid ning töötavad spuulimisjärjekordadega. Lisaks veel sellest, kuidas dokumente paberil vormindada ja kuvada ja kuidas printida PostScript- faile.
 
 


== gv-PostScript- failide kuvamine ==
== gv-PostScript- failide kuvamine ==

Revision as of 18:34, 2 December 2012

Sissejuhatus

Kui Linuxis panna mingi fail printima spuulitakse fail kataloogi ja pannakse siis printimisjärjekorda( prindispuulersüsteem). Kui järjekorda on pandud mitu printimistööd, sooritab Linux need järjestikuliselt.Kõige levinum printeritüüp, mida Linuximaailmas toetatakse on PostScript. PostScript arendati välja Adobe poolt 1980. aastatel. PostScripti teisaldamine Linuximaailmas on saavutatud kasutades emulaator programmi nimega Ghostscript. GhostScript on Linuxiga kaasnev PostScript tõlgitseja. Annan ülevaate käskudest, mis spuulivad printimistöid ning töötavad spuulimisjärjekordadega. Lisaks veel sellest, kuidas dokumente paberil vormindada ja kuvada ja kuidas printida PostScript- faile.

gv-PostScript- failide kuvamine

GhostScript suudab PostScript-faile printida ka mitte-PostScript printeritel. gv puhul on tegemist GhostScripti eessüsteemiga, mis võimaldab PostScripti dokumendi lehekülgi ekraanil vaadelda. Kui gv ei ole näha Xi allmenüüdes, sisesta kestaaknas selle käivitamiseks gv.

gv [-magstep n] [-h] [-psize] [-landscape] [failinimi]


Argument või suvand Funktsioon
-h Kuvab tabeli kõigi saadavalolevate käsurea suvanditega
-landscape Sätestab kuva rõhtpaigutusele
-magstep n Sätestab suurenduse. Kehtivad väärtused sõltuvad lehekülje suurusest
-psize Määratleb lehekülje suuruse. Kehtivate väärtuste hulka kuuluvad kiri, tabloid, juriidiline dokument a4 ja b5


lpq - prindijärjestuse kontrollimine

Mingi printimisjärjekorras oleva konkreetse töö staatust saab kontrollida, kui kasutada käsku lpq.

lpq [-l] [-P printer] [printijad]


Argument või suvand Funktsioon
-l Prindib üksikasjalikku informatsiooni iga prinditava faili kohta
-P printer Kuvab informatsiooni mingi printer-i järjekorras olevate failide kohta. Vaikimisi kuvab teavet vaikeprintimisjärjekorra kohta
printijad Kuvab ainult määratletud kasutajate printimistöid. Vaikimisi suvand on kõigi printimistööde kuvamine

Mõnikord on printimisjärjekorras failinimena loetletud üles ka (standard input). Selles pole midagi imelikku, see tähendab lihtsalt, et failikonveieri lõpus kasutati käsku lpr; tegelikult ei ole sellist faili olemas. lpr loob oma ajutise faili ja paneb selle järjekorda.

Järgmine käsk kuvab informatsiooni kõikide antud printeri prindijärjestuses olevate tööde kohta ja näitab nende staatust

lpq -P printer

lpr - prindijärjestuse loomine

See käsk asetab printimistööd järjekorda.

lpr [ -# num] [-h] [m] [-p] [-P printer] failid


Argument või suvand Funktsioon
-# num Prindib num arvu koopiaid
-h Ei prindi päiselehekülge
-m Saadab meili, kui printimistöö on valmis
-p Vormindab failid pr-programmi abil
-P printer Pane see töö printeri, mille nimi on priner järjekorda
failid Määratleb printimiseks järjestavate failide nimed


lprm - järjestatud printimistööde eemaldamine

Selle käsuga võib eemaldada mistahes printimisjärjekorda lisatud tööd

-lprm [-P printer] [tööd] [printija]


Argument või suvand Funktsioon
-P printer Eemaldab printeri printer järjekorras olevad tööd
tööd Loend eemaldavate tööde numbritega (tööde numbrite saamiseks kasuta käsku lpq)
printija Eemaldab printija poolt alustatud printimistööd


Oletame et kasutaja loginimeks on toomas ja ta tahab kuvada informatsiooni kõikide enda poolt alustatud printimistööde kohta. Selleks tuleb trükkida : lpq toomas


pr- failide vormindamine lehekülgedeks

Tihti ei piisa ainult lpr käsust, millega saab printerisse saata peaaegu kõike. Sageli ei pruugi olla lehepiirid, pealkirjad ja kuupäevad iseenesestmõistetavad. Käsk pr lisab väljundile need ja muud vormingutüübid.

pr [+num] [-cols] [-c] [-d] [-f] [-h päis] [-l ridadearv] [-m] [-o laius] [-t] failid


Argument või suvand Funktsioon
+num Trükib dokumendi alates leheküljest numbriga num
-cols Vormindab väljundi veergudesse cols
-d Topeltreavahega väljund
-f Eraldab leheküljed lehe- mitte reavahega
-l ridadearv Sätestab leheküljepikkuseks ridadearv (vaikimisi 66 rida)
-m Prindib iga faili oma veerus
-o laius Sätestab lehekülje vasaku veerise laiuse-arvu märkidele
-t Jätab lehekülje päised ja jalused välja. Tavaliselt prindib pr kehekülje päise, kus on failinimi, kuupäev, aeg ja lehekülje number
failid Prinditavate failide nimed


Oletame et on vaja printida kahte loendit, milles ühe nimi on valge ja teie nimi must. Failid on vaja printida ühes failis, mille pealkiri on " valge ja must loend", kõrvuti veergudes nii ,et vasak veeris oleks kümnemärgine. Selleks sobib järgmine käsurida:

pr -f -h "Valge ja must loend" -m -o 10 valge must | lpr



Allikad

http://www.linuxplanet.com/linuxplanet/tutorials/210/1

Phil Hughes (2000) "Linux võhikutele"



Autor: Kristiina Liebert A21