IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 31: | Line 31: | ||
nginx on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. | nginx on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. | ||
=Tehniline võrdlus== | |||
{| class="wikitable" style="font-size: small;" | |||
|- | |||
! rowspan="2" | Server | |||
! colspan="3" | Security | |||
! | |||
! colspan="8" | Dynamic content{{efn|name="Dynamic content"}} | |||
! colspan="3" | | |||
|- | |||
! [[Basic access authentication|basic<br />access<br />authentication]] | |||
! [[Digest access authentication|digest<br />access<br />authentication]] | |||
! [[Transport Layer Security|SSL/TLS]]<br />[[HTTP Secure|https]] | |||
! [[shared web hosting service|virtual<br />hosting]] | |||
! [[Common Gateway Interface|CGI]] | |||
! [[FastCGI|FCGI]] | |||
! [[Simple Common Gateway Interface|SCGI]] | |||
! [[Web Server Gateway Interface|WSGI]] | |||
! [[Java Servlets|Java<br />Servlets]] | |||
! [[Server Side Includes|SSI]] | |||
! [[Internet Server Application Programming Interface|ISAPI]] | |||
! [[SSJS]] | |||
! Runs in [[user space]]<br />or [[kernel space]] | |||
! Administration<br />console | |||
! IPv6 | |||
|- | |||
! style="text-align: left" | [[Apache HTTP Server]] | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}}{{efn|via modules}} | |||
| {{No}}{{efn|name="AJP"}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}}{{efn|name="mod_isapi"}} | |||
| {{Unknown}} | |||
| user | |||
| {{Yes}}{{efn|via [[Apache Geronimo|Geronimo]]}} | |||
| {{Yes}} | |||
|- | |||
! style="text-align: left" | [[Internet Information Services]] | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{No}} | |||
| {{No}}{{efn|name="IIS Java"}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| kernel and user<ref>{{cite web |url=http://technet2.microsoft.com/windowsserver/en/library/975bb1da-4bcf-4064-b0c7-723e45106bf51033.mspx?mfr=true |title=States that the HTTP protocol stack http.sys runs in kernel space, while the rest of the software runs in user space |publisher=Technet2.microsoft.com |date= |accessdate=2012-02-28}}</ref> | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
|- | |||
! style="text-align: left" | [[nginx]] | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{No}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}} | |||
| {{Yes}}<ref>{{cite web|url=http://wiki.nginx.org/JavaServers |title=JavaServers |publisher=Wiki.nginx.org |date= |accessdate=2013-08-15}}</ref> | |||
| {{Yes}} | |||
| {{No}} | |||
| {{Unknown}} | |||
| user | |||
| {{Yes}}<ref>{{cite web|url=http://nginxcp.com/installation-instruction/ |title=Nginx Admin Installation Instruction |publisher=NginxCP.com |date= |accessdate=2013-08-15}}</ref> | |||
| {{Yes}}<ref>{{cite web|last=Ghosh |first=Soumik |url=http://nginxlibrary.com/enable-ipv6-support/ |title=Enable IPv6 support |publisher=Nginx Library |date=2010-09-05 |accessdate=2013-08-15}}</ref> | |||
|- |
Revision as of 13:49, 10 December 2013
Autor
Marten Mattisen
Rühm A22
Sissejuhatus
Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.
IIS 8.0
IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.
- Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
- "Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
- Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
- SSL sertifikaatide keskne haldus.
- Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
- Toetatud on WebSocket protokoll.
- Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
- Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
- Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.
Apache HTTP server
Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas. Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.
nginx
nginx on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka reverse proxyna, aga ka mail proxyna. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.
Tehniline võrdlus=
Server | Security | Dynamic contentTemplate:Efn | |||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
basic access authentication |
digest access authentication |
SSL/TLS https |
virtual hosting |
CGI | FCGI | SCGI | WSGI | Java Servlets |
SSI | ISAPI | SSJS | Runs in user space or kernel space |
Administration console |
IPv6 | |
Apache HTTP Server | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | JahTemplate:Efn | Template:NoTemplate:Efn | Jah | JahTemplate:Efn | Template:Unknown | user | JahTemplate:Efn | Jah |
Internet Information Services | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | Template:No | Template:NoTemplate:Efn | Jah | Jah | Jah | kernel and user[1] | Jah | Jah |
nginx | Jah | Jah | Jah | Jah | Template:No | Jah | Jah | Jah | Jah[2] | Jah | Template:No | Template:Unknown | user | Jah[3] | Jah[4] |