NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis: Difference between revisions
No edit summary |
|||
Line 9: | Line 9: | ||
NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara [http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G ntfs-3g], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. | NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara [http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G ntfs-3g], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. | ||
NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). | NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). | ||
== Versioonid == | |||
NTFSil on viis versiooni: | |||
*'''v1.0''' koos NT 3.1, avaldatud 1993 | |||
*'''v1.1''' koos NT 3.5, avaldatud 1994 | |||
*'''v1.2''' koos NT 3.51 (mid-1995) ja NT 4 (mid-1996) (tihti viitatud kui "NTFS 4.0", sest OS versioon oli 4.0) | |||
*'''v3.0''' alates Windows 2000 ("NTFS V5.0") | |||
*'''v3.1''' alates Windows XP (sügis 2001; "NTFS V5.1"), Windows Server 2003 (kevad 2003; harva ka "NTFS V5.2"), Windows Vista (mid-2005) (harva ka "NTFS V6.0"), Windows Server 2008, Windows 7. <br /> | |||
V1.0 ja V1.1 (ja uuemad) ei ole ühilduvad: see tähendab, et kettajaod kirjutatud NT3.5x poolt ei ole loetavad NT 3.1 niikaua, kuni pole 3.1 uuendatud versiooniga 3.5, mis lisab FAT pikkade failinimede toe. V1.2 toetab pakitud faile, nimede striime, ACL-põhiseid failiõiguseid jne. V3.0 lisas kettakvoodid, krüpteeringud jne. V3.1 laiendas "Master File Table (MFT)". | |||
Windows Vista tutvustas "Transactional NTFS-i", NTFS sümboolseid linke, partitsioonide kahandamist ja ise-paranemise funktsionaalsust, kuigi mitmed neist toetuvad pigem operatsioonisüsteemile kui failisüsteemile. | |||
== NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is == | == NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is == |
Revision as of 11:36, 11 December 2013
Sissejuhatus
Selle artikli eesmärk on luua kasutajatele samm-sammuline juhend NTFS failisüsteemi kasutamiseks Unixi laadsetes ja OS X operatsioonisüsteemides.
Nii Unixi laadsete kui ka OS X-i puhul on NTFSi lugemise saavutamine mõne sammu küsimus, kuid lugemis JA kirjutamis võimaluse loomine veidike keerukam ja nõuab lisatarkvara paigaldamist.
NTFS Ülevaade
NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara ntfs-3g, mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB).
Versioonid
NTFSil on viis versiooni:
- v1.0 koos NT 3.1, avaldatud 1993
- v1.1 koos NT 3.5, avaldatud 1994
- v1.2 koos NT 3.51 (mid-1995) ja NT 4 (mid-1996) (tihti viitatud kui "NTFS 4.0", sest OS versioon oli 4.0)
- v3.0 alates Windows 2000 ("NTFS V5.0")
- v3.1 alates Windows XP (sügis 2001; "NTFS V5.1"), Windows Server 2003 (kevad 2003; harva ka "NTFS V5.2"), Windows Vista (mid-2005) (harva ka "NTFS V6.0"), Windows Server 2008, Windows 7.
V1.0 ja V1.1 (ja uuemad) ei ole ühilduvad: see tähendab, et kettajaod kirjutatud NT3.5x poolt ei ole loetavad NT 3.1 niikaua, kuni pole 3.1 uuendatud versiooniga 3.5, mis lisab FAT pikkade failinimede toe. V1.2 toetab pakitud faile, nimede striime, ACL-põhiseid failiõiguseid jne. V3.0 lisas kettakvoodid, krüpteeringud jne. V3.1 laiendas "Master File Table (MFT)". Windows Vista tutvustas "Transactional NTFS-i", NTFS sümboolseid linke, partitsioonide kahandamist ja ise-paranemise funktsionaalsust, kuigi mitmed neist toetuvad pigem operatsioonisüsteemile kui failisüsteemile.
NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is
NTFS failisüsteemi kasutamisel linuxis või OS X-is saavad vasatava kettajao külge ühendanud kasutaja (ja ka tema vastav grupp) täisõigused (Read / Write / Execute) NTFSis asuvate failide ja kaustade üle. Lisaks saab ka õigusi anda kindlale kasutajale UID või/ja PID abil koos unmask või fmask ja dmask käskusi.
Lisaks on võimalik defineerida Windows -> Linux failiõigusi vastavas seadete failis .NTFS-3G/UserMapping ja korrektsel seadistamisel kehtivad õigused ka Windows <- Linux suunal.
NTFSi kasutamine linuxis
NTFSi "ainult lugemine"
Suuremosa linuxite distributsioonidele on juba eelpaigaldatud NTFSi kasutamiseks vajalikud moodulid, kuid selles veendumiseks kasutame käsku
ls /lib/modules/2.6.18-5-686/kernel/fs/ | grep ntfs
Järgmiseks teeme kindlaks NTFS kettajao
fdisk -l | grep NTFS
Väljund võiks olla midagi sellist:
.. /dev/sdb1 * 1 216 2096451 7 HPFS/NTFS ..
Nüüd oleme NTFSi kettajao üles leidnud. Järgmiseks loome kausta, kuhu kettajao külge ühendatakse
mkdir /mnt/ntfs
ja nüüd ühendame eelnevalt leitud kettajao loodud kausta
mount -t ntfs /dev/sdb1 /mnt/ntfs
Nüüd ongi NTFS kettajagu ühendatud süsteemi "lugemise" reziimis. Lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks peab järgima samme järgmises peatükis
NTFSi lugemine ja kirjutamine
NTFSi lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks on vajalik paigaldada kaks lisapakki, fuse ja ntfs-3g. Mõlemad on saadaval avalikes repositooriumides. Vastavate pakkide paigaldamiseks võib kasutada järgnevaid käske
apt-get install fuse
"Filesystem in Userpace (FUSE)" on Unixi-laadsetele operatsioonisüsteemide mehhanism, mis võimaldab ilma privileegideta kasutajatel luua oma failisüsteeme ilma Kernelit muutmata. FUSE töötab ainult sillana kasutajamälu ja kernelimälu vahel. NTFSi kasutamiseks Unixi-laadsetes operatsioonisüsteemides on see hädavajalik mehhanism.
Järgmiseks paigaldame NTFS-3g, mis suhtleb otseselt NTFS kettajaoga ja lihtsustab kasutamiseks tavakasutaja jaoks.
apt-get install ntfs-3g
Ning järgmiseks kasutame eelmises peatükis kasutatud näidet ja ühendame kettajao /dev/sdb1 järgneva käsuga
mount -t ntfs-3g /dev/sdb1 /mnt/ntfs/
.. ning nüüd peaks olema töötav NTFSi partitsioon kasutatav nii "Read and Write" reziimides!
NTFSi kasutamine OS X-is
Ilma lisatarkvarata
OS X toetab NTFS kettajagude lugemist juba pikka aega, kuid mitte nendele kirjutamist. Tegelikult on selline võimalus olemas, kuid on lihtsalt peidetud ja vajab lihtsalt ühe faili muutmist.
Alustuseks avage terminal ning sistage käsklus:
sudo nano /etc/fstab
Nüüd peaks olema avanenud aken, kus saab fstab failisisu muuta. Sinna peab lisama ühe rea kettajao kirjeldusega, mis peaks välja nägema selline:
LABEL=NIMI none ntfs rw,auto,nobrowse
kus "NIMI" on ühendatava kettajao nimetus. NB!! Nimi on tõusutundlik! Salvestage fail kombinatsiooniga Control + O ja väljuge failist Control + X. Järgmiseks ühendage NTFSi sisaldav ketas lahti ja uuesti külge. Ketas ei pruugi kohe uuesti ilmuda, kuid võite minna tagasi terminali ning sisestada käskluse
open /Volumes
NTFSi kasutamisel OS X operatsioonisüsteemis pidage meeles, et see pole põhjalikult testitud ning võib esineda ootamatuid vigu ja tõrkeid!
Lisatarkvaraga
Eelnevalt kasutasime OS X-i sisseehitatud moodulit NTFSi lugemiseks ja kirjutamiseks, kuid stabiilseks ja veavabaks kasutamiseks on loodud ka mitmeid tasuta ja tasulisi programme.
- NTFS Free - Tasuta programm, mis võimaldab kasutada NTFS kettaid ka läbi USB. Tavakasutaja jaoks üpris keeruline programm.
- Tuxera NTFS - 15 päevane tasuta prooviperiood, samalt arendajalt, kes on loonud NTFS-3G unixile
- Paragon NTFS for Mac - Tasuline programm NTFSi kasutamiseks, hind seisuga 11.12.2013 19.95$
Kasulikke viiteid
- NTFS olemus ja sisu - https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu
- Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks linuxi keskkonnas - http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access
- Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks OS X keskkonnas - http://forums.macrumors.com/showthread.php?t=785376
Kasutatud kirjandus
Autor
Karl-Martin Karlson
A21 - 2013