Revision as of 15:06, 18 October 2014

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarvo Reinpalu

Esitamise kuupäev: ??. oktoober 2014

Essee

Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" algas oma nimetusele vastavalt: meile räägiti õpingukorraldusest ja meie valitud erialadest. Selle aine teemakäsitlus aga laienes järgnevate loengute käigus drastiliselt. Nimelt hakkasid meil loengutes rääkima mitte IT kolledži õppejõud, vaid IT kolledži edukad vilistlased, kes andsid meile, kui uustulnukatele, nõuandeid ja avardasid meie silmaringi tutvustades meile enda kogemusi IT valdkonnas.

Esimeses kolmes loengus olid peaesinejateks IT kolledži omad õppejõud. Esimene loeng^[1] oli mitmes mõttes esimene. See oli minu, esmakursuslase, esimene loeng IT Kolldežis ning ka esimene loeng antud õppeaines. Auditooriumile tehti sissejuhatus järgmisesse kolme aastasse, näiteks kuidas toimib EAP-de süsteem, jagunevad õppekoormused ja kuidas täitub iga üliõpilase ülim soov: saada stipendiumit. Järjekorras teises loengus^[2] keskendus õppejõud Ernits mitte sellele, kuidas ülikooli süsteem töötab, vaid rääkis põgusalt tunduvalt isiklikumast teemast: suhtumisest õppetöösse ja kooli üldiselt. Iga ennast vähegi tõsiseltvõttev õppur, sealhulgas mina, sai aru sõnumist, mida meile üritati edasi anda: ülikoolis oleme oma vabast tahtest ja me peaks sellesse võimalusse suhtuma täie tõsidusega. Kolmas loeng^[3] püstitas kuulajatele aga ettekujutuse ideedest ja leiutistest, mida ülikooliõpilased on võimelised teostama. IT kolledžiga kõige tihedamalt seotud teema oli kindlasti robootikaklubi, mis on aastatega põimunud IT kolledži olemusse. Selle loengu mõte oli luua meile ettekujutus asjadest, mida on juba saavutatud ja mida IT kolledž võib aidata meil saavutada. Kuulajates tekitati kindlust, et aktiivsus on kasulik, eriti meie koolis. Esimese kolme loengu mõte oli luua esmakursuslastele ettekujutlus, millised hakkavad meie kolm õppeaastat olema ning kuidas me saame ise seda huvitavamaks teha. Leian, et need loengud oli kindlasti vajalikud, nende ülesehitus loogiline ja idee sai kuulajatele väga selgesti edasi antud.

Neljandas^[4] ja viiendas^[5] loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.

... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Tsiteerides õppekorraldus eeskirja, võib korduseksamit sooritada "kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu." ^[6]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Eksami läbikukkunud tudeng lepib kokku järeleksami tegemise vastava aine õppejõuga. ^[6]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Korduseksamile (ja kordusarvestusele) registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi. Registreeruma peab vähemalt 2 päeva enne korduseksami sooritus kuupäeva.^[7]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Riigifinantseeritaval õppekohal õppivatele tudengitele on korduseksamid tasuta. Riigieelarvevälisel/tasulisel õppekohal olevatele õppuritele on korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse õppeinfosüsteemis. ^[8]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele tingimusele:

On kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.
Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).^[9]

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Toetuse saamiseks tuleb esitada vastav taotlus riigiportaalis (eesti.ee).^[9]

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Semestris ei ole määratud minimaalset punktide arvu, kuna õppe mahtu arvestatakse semestrite lõikes kumulatiivselt. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormuse nõude täitmisest.^[9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?

Kõrgharidusreform ütleb, et iga semestri kohta tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAP-d^[10]. Antud juhul tekib esimesel semestril võlgnevus 7 EAP-d ning esitatakse arve selle 7 puudu jäänud EAP eest. Teine semester täidetakse norm täpselt ning võlgnevuseks jääb 7 EAP-d.

Kui suur on teile esitatav arve?

Eespool nimetatud 7 puudujäänud EAP eest esitatakse arve suurusega 350€, ehk 50€ iga EAP kohta.

Viited

[1] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus

[2] Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus

[3] Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus

[4] Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus

[5] Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer ) 25. september loengusalvestus

[p536-6] 6.0 ^6.1 Õppekorralduse eeskiri (punkt 5.3.6) (09.10.2014)

[7] Õppekorralduse eeskiri (punkt 5.2.8) (09.10.2014)

[8] Õppekorralduse eeskiri (punkt 5.2.7) (09.10.2014)

[oppetoetus-9] 9.0 ^9.1 ^9.2 Vajaduspõhine õppetoetus (09.10.2014)

[10] Kõrgharidusreform (16.09.2014)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

@@ Line 10: / Line 10: @@
 Esimeses kolmes loengus olid peaesinejateks IT kolledži omad õppejõud. Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> oli mitmes mõttes esimene. See oli minu, esmakursuslase, esimene loeng IT Kolldežis ning ka esimene loeng antud õppeaines. Auditooriumile tehti sissejuhatus järgmisesse kolme aastasse, näiteks kuidas toimib EAP-de süsteem, jagunevad õppekoormused ja kuidas täitub iga üliõpilase ülim soov: saada stipendiumit. Järjekorras teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> keskendus õppejõud Ernits mitte sellele, kuidas ülikooli süsteem töötab, vaid rääkis põgusalt tunduvalt isiklikumast teemast: suhtumisest õppetöösse ja kooli üldiselt. Iga ennast vähegi tõsiseltvõttev õppur, sealhulgas mina, sai aru sõnumist, mida meile üritati edasi anda: ülikoolis oleme oma vabast tahtest ja me peaks sellesse võimalusse suhtuma täie tõsidusega. Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> püstitas kuulajatele aga ettekujutuse ideedest ja leiutistest, mida ülikooliõpilased on võimelised teostama. IT kolledžiga kõige tihedamalt seotud teema oli kindlasti robootikaklubi, mis on aastatega põimunud IT kolledži olemusse. Selle loengu mõte oli luua meile ettekujutus asjadest, mida on juba saavutatud ja mida IT kolledž võib aidata meil saavutada. Kuulajates tekitati kindlust, et aktiivsus on kasulik, eriti meie koolis. Esimese kolme loengu mõte oli luua esmakursuslastele ettekujutlus, millised hakkavad meie kolm õppeaastat olema ning kuidas me saame ise seda huvitavamaks teha. Leian, et need loengud oli kindlasti vajalikud, nende ülesehitus loogiline ja idee sai kuulajatele väga selgesti edasi antud.
-Neljandas ja viiendas loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata. Publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus
+Neljandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> ja viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele  " (Carolyn Fischer ) 25. september loengusalvestus]</ref> loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.
+... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus
 ==Õpingukorralduse küsimused==

User:Treinpal: Difference between revisions