User:Kkilgi: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kkilgi (talk | contribs)
No edit summary
Kkilgi (talk | contribs)
No edit summary
Line 18: Line 18:
Janika Liiva <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Janika Liiva loeng Subjektiivselt programmidest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> ja siit edasi tulevad loengud olid just need, mis muutsid käesoleva õppeaine eriti nuditavaks.  Janika Liiv rääkis oma loengus väga innustavalt sellest, kuidas ka tema esialgu end IT valdkonnas otsis ning see mõjus väga motiveerivalt. Mõningane ülevaade erinevate töö iseloomudest ning põhimõtetest kasvatas tahet neid ka ise proovida. Lisaks sai tema loengust praktilise ülesande näol ka lihtsaid algteadmisi, mille külge edaspidiseid teadmisi parem kinnitada on. Väga palju andis ka juurde, kui ta rääkis töö negatiivsetest külgedest. See aitas kaasa arusaamale, et tuleb olla eneseteadlik ning aru anda endale oma töö panusest, et ei jääks tunnet, et teed midagi, millel tegemise väärtust keegi ei hinda.
Janika Liiva <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Janika Liiva loeng Subjektiivselt programmidest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> ja siit edasi tulevad loengud olid just need, mis muutsid käesoleva õppeaine eriti nuditavaks.  Janika Liiv rääkis oma loengus väga innustavalt sellest, kuidas ka tema esialgu end IT valdkonnas otsis ning see mõjus väga motiveerivalt. Mõningane ülevaade erinevate töö iseloomudest ning põhimõtetest kasvatas tahet neid ka ise proovida. Lisaks sai tema loengust praktilise ülesande näol ka lihtsaid algteadmisi, mille külge edaspidiseid teadmisi parem kinnitada on. Väga palju andis ka juurde, kui ta rääkis töö negatiivsetest külgedest. See aitas kaasa arusaamale, et tuleb olla eneseteadlik ning aru anda endale oma töö panusest, et ei jääks tunnet, et teed midagi, millel tegemise väärtust keegi ei hinda.


<ref>[https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=25&subject_id=173&year=2014 Õppekava aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus ülevaade]</ref>
Põnevalt jätkas loengusarja ka Carolyn Fischer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Carolyn Fischeri loeng IT süsteemide administraatorilt esmakursuslastele]</ref>. Tema ettekandest jäid muuhulgas eriliselt kõlama see, et õnn soosib neid, kes on ettevalmistaunud ning tagasiside saamise olulisus. Carolyni loeng andis hea ülevaate süsteemiadministraatori töö iseloomust ning selle suhestumisest teiste töötajatega. See teadmine aitab üha enam kujuneda tervikpildil ja seda paremini mõista ning seeläbi ka tulevikus ennast eri positsioonidel määratleda.


Ehk teadmiste poolest kõige kasulikum oli loengusarjas Kristjan Karmo loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Kristjan Karmo loeng Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>, mis üsna hästi andis algajale tudengile aimu testimise olemusest ning tarkvara testimise põhimõtetest ja protsessist. Kui eelnevalt tundus see mingi vajalik valdkond, millest kõik räägivad, kuid keegi väga detailidesse ei lasku, siis käesolev loeng oli eriti väärtuslik just seetõttu, et sai teada, kuidas valdkonna praktik seda kõike näeb. Tema üsnagi terviklik kogemus selles valdkonnas oli täiesti piisav, et saada aimu ning ka motivatsiooni selle edaspidiseks uurimiseks.


9. oktoobri loengus rääkis Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Andres Septeri loeng IT tööturust]</ref> IT tööturust ning seejuures ka sellest, milline kogemus temal eri asutustes olnud on. Loengu juures jättis positiivse mulje, et ta avas tööturu laialdasemaid aspekte ja võrdles neid omavahel, nt kitsas vs lai spetsialiseerumine, era vs avalikus vs kolmandas sektoris töötamine. Küll jättis see esitlus kõige subjektiivsema mulje, kuid eks iga ettekannet tasub kuulata ning seeläbi oma arvamus kujundada.


Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.  
Loengusarja viimases loengus rääkis Elar Lang <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Elar Langi loeng Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref> suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Siinkohal meeldis mulle väga, et tema seda teemat esitama oli kutsutud. Veenvad näited esineja elust tõstsid suurel määral ka teoreetilise osa väärtust. Samuti tõi ta välja selle, et kõik koolikaaslased on meie soovitajad ja kriitikud – väide, mis on täiesti tõsi, kuid mille üle ei ole varem saanud mahti mõelda. Nüüd avanes selleks siis võimalus. Ka väga praktilised nõuanded parooli valiku kohta olid väga kasaulikud nin usun, et iga kuulaja saab neid kohe rakendada.


Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''
Kokkuvõtvalt saab öelda, et antud loengusari oli mitte ainult teadmiste poolest kasulik, vaid lisaks ka motiveeriv ning tulemuslikule õppetööle suunav. Ka käesolev essee on aine raames üsna vajalik ülesanne, kuna aitab saadud teadmisi kinnistada ning neid läbi analüüsida. Sellest tulenevalt võib tõdeda, et aine täida sissejuhatuses toodud eesmärgi.


Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.
==Notes==
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===  
===Küsimus B===  
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?  
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?  
<ref>[https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=25&subject_id=173&year=2014 Õppekava aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus ülevaade]</ref>


<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

Revision as of 09:16, 26 October 2014


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karit Kilgi

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2014

Essee

Vahemikus 27.08.2014 – 16.08.2014 toimusid õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames kaheksa loengut põhieesmärgiga anda IT Kolledžisse õppima tulnutele ülevaade siinsest kodukorrast, akadeemilistest reeglitest ja pakutavatest võimalustest. Samuti pandi rõhku sellele, et kuulajaskond saaks aimu IKT rakendusvaldkondadest ning tekiks üldine pilt IT valdkonnast [1]. Käesolevaga vaadeldaksegi toodud loengute põhiseisukohti ning lisatakse neile ka käesoleva töö autori arvamus.

Inga Vau, Margus Ernitsa, Merle Varendi ja Juri Tretjakovi esitatud loengus [2] antakse tudengitele põhiülevaade õpingute käigus toimuma hakkavast. Leian, et esitatud loengu puhul on suureks plussiks see, et põhjalikult olid lahti räägitud kõik valdkonnad, millega tudengid kokku hakkavad puutuma. Samuti tekkis ettekujutus sellest, kelle poole erinevate küsimustega pöörduda.

Teise loengu, mida pidas Margus Ernits [3], puhul oli mõneti tegu sissejuhataava osaga ainesse ja nii mõnegi teemaga dubleeriti eelnevas loengus räägitut. Siiski oli ka palju uut ja seda eelkõige neile, kes varasemalt kokkupuudet kõrgharidusmaastikuga ei oma. Eriti oluliseks pean isiklikult seda, et väga palju rõhku pandi viitamisele. Viimasel ajal on just plagiaadi teemad meedias kasutusel olnud ning on hea, kui tudengid juba algusest peale teavad sellega kaasnevat. Heaks ettepanekuna oli toodud ka väljaspool kooli erialaga tegemine ning tudengite julgustamine avatud hoiakule teadmiste osas. Isiklikult püüan kindlasti kasutada ka mindmappimise tehnikat (paberil ja pliiatsil), et uued teadmised paremini haakuksid ja kinnistuksid.

Margus Ernitsa poolt läbiviidud loeng robootika ja häkkimise teemal [4] andis põhjaliku olemuse sellest, kellega milliseid koostöid juba tehtud on. Kindlasti pani vaadeldav loeng põhjalikumalt mõtlema selle üle, kas tahta ka oma lõputöö teha koostöös mingi suurema projektiga või vaiksemalt mingit infosüsteemi kallal nokitseda. Loengust sain indu, et tekkivaid ideesid ehk põhjalikumalt analüüsida ja seedida lasta, mitte kohe otsustada, kas saab asja või ei.

Janika Liiva [5] ja siit edasi tulevad loengud olid just need, mis muutsid käesoleva õppeaine eriti nuditavaks. Janika Liiv rääkis oma loengus väga innustavalt sellest, kuidas ka tema esialgu end IT valdkonnas otsis ning see mõjus väga motiveerivalt. Mõningane ülevaade erinevate töö iseloomudest ning põhimõtetest kasvatas tahet neid ka ise proovida. Lisaks sai tema loengust praktilise ülesande näol ka lihtsaid algteadmisi, mille külge edaspidiseid teadmisi parem kinnitada on. Väga palju andis ka juurde, kui ta rääkis töö negatiivsetest külgedest. See aitas kaasa arusaamale, et tuleb olla eneseteadlik ning aru anda endale oma töö panusest, et ei jääks tunnet, et teed midagi, millel tegemise väärtust keegi ei hinda.

Põnevalt jätkas loengusarja ka Carolyn Fischer [6]. Tema ettekandest jäid muuhulgas eriliselt kõlama see, et õnn soosib neid, kes on ettevalmistaunud ning tagasiside saamise olulisus. Carolyni loeng andis hea ülevaate süsteemiadministraatori töö iseloomust ning selle suhestumisest teiste töötajatega. See teadmine aitab üha enam kujuneda tervikpildil ja seda paremini mõista ning seeläbi ka tulevikus ennast eri positsioonidel määratleda.

Ehk teadmiste poolest kõige kasulikum oli loengusarjas Kristjan Karmo loeng [7], mis üsna hästi andis algajale tudengile aimu testimise olemusest ning tarkvara testimise põhimõtetest ja protsessist. Kui eelnevalt tundus see mingi vajalik valdkond, millest kõik räägivad, kuid keegi väga detailidesse ei lasku, siis käesolev loeng oli eriti väärtuslik just seetõttu, et sai teada, kuidas valdkonna praktik seda kõike näeb. Tema üsnagi terviklik kogemus selles valdkonnas oli täiesti piisav, et saada aimu ning ka motivatsiooni selle edaspidiseks uurimiseks.

9. oktoobri loengus rääkis Andres Septer [8] IT tööturust ning seejuures ka sellest, milline kogemus temal eri asutustes olnud on. Loengu juures jättis positiivse mulje, et ta avas tööturu laialdasemaid aspekte ja võrdles neid omavahel, nt kitsas vs lai spetsialiseerumine, era vs avalikus vs kolmandas sektoris töötamine. Küll jättis see esitlus kõige subjektiivsema mulje, kuid eks iga ettekannet tasub kuulata ning seeläbi oma arvamus kujundada.

Loengusarja viimases loengus rääkis Elar Lang [9] suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Siinkohal meeldis mulle väga, et tema seda teemat esitama oli kutsutud. Veenvad näited esineja elust tõstsid suurel määral ka teoreetilise osa väärtust. Samuti tõi ta välja selle, et kõik koolikaaslased on meie soovitajad ja kriitikud – väide, mis on täiesti tõsi, kuid mille üle ei ole varem saanud mahti mõelda. Nüüd avanes selleks siis võimalus. Ka väga praktilised nõuanded parooli valiku kohta olid väga kasaulikud nin usun, et iga kuulaja saab neid kohe rakendada.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et antud loengusari oli mitte ainult teadmiste poolest kasulik, vaid lisaks ka motiveeriv ning tulemuslikule õppetööle suunav. Ka käesolev essee on aine raames üsna vajalik ülesanne, kuna aitab saadud teadmisi kinnistada ning neid läbi analüüsida. Sellest tulenevalt võib tõdeda, et aine täida sissejuhatuses toodud eesmärgi.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

[10]

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...


Viited