User:Dbuivolo: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 5: | Line 5: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Kuna õpin kaugõppes, suur tähendus minu jaoks omab võimalust õppida statsionaarselt. Selline võimalus annab mulle 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' õppeaine ja seda väga lihtsustab õppimisprotsessi. Nii moodi, kodus arvuti taga istudes võib rahulikult õppida. Koduse ülesandena oli videoloenguid läbi vaadata ja järgides teatud reegleid, kirjutada nende alusel esseed. | |||
Alustan sellest, et esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> oli sissejuhatav, milles räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Nende jaoks, kes alles hakkab oma õpinguid, see õppeaine on väga kasulik ja informatiivne. Üldiselt, räägiti õppeprotsessist ja reeglitest, mis tudengid peavad kinni pidama, stipendiumi taotlemise alusest, iga semestri EAP-de vajalikku arvust, ühesõnaga, kõikidest, mida on vaja tulevasele üliõpilasele teada. Rõõmustatakse, et kolledžis on inimesi, kelle poole alati võib pöörduda küsimuste või probleemide tekkimise korral. Oli huvitav teada saada, et õpinguvälisel ajal, kolledžis saab laboriklasse või klubi külastadam, sest nende uksed on alati avatud kõikide jaoks, keda sooviks oma vaba aega huvitatuile ja kasulikult veeta. | |||
Teine loeng oli alustatud koduse ülesande kirjeldamisest. Margus Ernits seletas detailides, mida on vaja teha selleks, et selles õppeaines arvestust kätte saada. Sain teada, et töö hindamisel erilist tähelepanu pööratakse essee kujundusele ja kasutatud informatsioonile viitamisele. Järgmisena räägiti tudengite motivatsioonist õppeprotsessis. Huvi pakkus õppejõu arvamus sellest, kuidas õppijad suhtuvad oma haridusse. Margus tõi esile näiteid – millele peab pöörama tähelepanu ja kuidas oma aega parem planeerida. Selgus, et õppejõu jaoks on samuti tähtis saada tagasisidet õppeainetest, mis õppimisprotsessi saaks teha huvitavamaks ja paslikumaks. | |||
Kolmandas loengus Margus Ernits jutustas IT Kolledžis teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamise alternatiivvõimalustest. Jutu suurim osa oli pühendatud Robootik-klubile. See on klubi, kus tudengid õpivad oma mõnuks praktilistel eesmärkidel teadmisi rakendada. Selletaolised teadmised tekitavad huvi ja aitavad parem tajuda seda, mida õpetatakse IT Kolledžis. Olin üllatunud selle üle, et mõned tudengid, kes pälvisid Robotex-i võistlustel esikohti, alustasid õpinguid klubis, omades piiratud teadmiste kogumit. Kõik see räägib sellest, et ei ole midagi võimatut. Üldiselt pooldan selliste klubide kontseptsiooni, kuna ülesannete lahendamine seab inimestele eesmärke ja annab stiimuli enesearendamiseks. | |||
Neljas loeng oli Janika Liiva (firmast Toggle) peetud – endise IT Kolledži üliõpilase poolt. Mulle tundub, et Janika jutt innustas palju üliõpilasi. Oli huvitav kuulata tema eluteest – informaatikas mittemidagimõistvalt tudengilt kuni IT ettevõtte programmeerijani. Kogu loengu vältel tähelepanu oli aktsentueeritud sellele, et IT sfääris töötavad peamiselt mehed. Olen nõus sellega, et naisterahva seas on stereotüüp – paljud neiud kardavad omandada IT-alaseid elukutseid, kuna arvavad, et see on raske eriala või üldse ei tunne selle vastu huvi. Üldiselt minule tundus, et Janika on sihikindel ja hakkaja inimene. | |||
Carolyn Fischer esines viiendana – tema töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Vaatasin loengu läbi suure huviga, sest tahtsin endale selgeks teha, kuidas Skype-i töötajatel argipäevad mööduvad. Põhiliselt tema teatas oma tööst, missugused ülesanded on tema ees püstitatud ja missuguseid tehnoloogiaid tema kasutab sellel või teisel juhul. See loeng võimaldas minul rohkem teada süsteemiadministraatori tööst. | |||
Kristjan Karmo, kes pidas kuuendat loengut, rääkis oma karjäärikasvu huvitavast iseärasusest. Kui inimesed harilikult liiguvad karjääriredelil ettepoole, tema juhul oli tegemist vastupidi – liikumisega allapoole. Loengu teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Nende teemadega tegeleb Kristjan tänapäeval. Loengust sain aru, et testijatöö ei ole kerge - nii võib esialgu tunduda. Testija on viimane lüli, kes vastutab toote kvaliteedi eest. Ja isegi pisiviga võib kahjustada firma mainet ning tekitada suurt kahjumit. Samuti sai teada loengust, missuguseid testimismeetodeid tarkvara testijad kasutavad oma töös. | |||
Seitsmes loeng oli Andres Septeri loeng. Särav esinemine ja veenev hääl tekitasid temast muljet kui oma ala heast asjatundjast. Jutt oli IT tööturust. Andres võrdles suuri ja väikseid, era- ja riiklikke ettevõtteid. Loengust tekkis üldpilt – millega puutuvad kokku firmad, kuidas sujub tööprotsess, kuidas jaguneb töötajate vahel töökoormus ja missugused on ettevõtete ning töötajate omavahelised ootused. See loeng andis ettekujutust sellest, millega võin kokku puutuda töötades erinevates firmades. | |||
Elar Langi loeng teemal Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus oli viimane. Mõnede üliõpilaste motivatsiooniks sai loengu algus, milles Elar teatas oma õpingutest. Kui jutt hakkas käima veebirakenduste turvalisusest, teised üliõpilased hakkasid mõtlema oma turvalisusest Internetis. Näiteks paljud inimesed ei taju kui suurt ohtu võivad sotsiaalveebid endas varjata. Mõnikord süütu sõnum võib saada suurte ebameeldivuste põhjuseks. Mina ei kasuta sotsiaalveebisid, ka hoolikalt genereerin veebirakenduste paroole. | |||
Õpingukorraldusest sai üsna huvitav ja teaberohke õppeaine. See õppeaine väga sobib nendele üliõpilastele, kes tegid otsust oma elu IT sfääriga siduda. Loenguid pidasid IT Kolledži vilistlased, kes täna töötavad IT firmades ja on asjatundjad omal alal. Nende juttudest minule kõige rohkem meeldis kuulata sellest, kuidas nemad alustasid oma professionaalset karjääri. Igaüks neist jagas oma kogemusi, samuti andis kasulikke nõuandeid tulevikuks. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 23:29, 6 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Dmitri Buivolov
Esitamise kuupäev: 5. november 2013
Essee
Kuna õpin kaugõppes, suur tähendus minu jaoks omab võimalust õppida statsionaarselt. Selline võimalus annab mulle 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' õppeaine ja seda väga lihtsustab õppimisprotsessi. Nii moodi, kodus arvuti taga istudes võib rahulikult õppida. Koduse ülesandena oli videoloenguid läbi vaadata ja järgides teatud reegleid, kirjutada nende alusel esseed.
Alustan sellest, et esimene loeng[1] oli sissejuhatav, milles räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Nende jaoks, kes alles hakkab oma õpinguid, see õppeaine on väga kasulik ja informatiivne. Üldiselt, räägiti õppeprotsessist ja reeglitest, mis tudengid peavad kinni pidama, stipendiumi taotlemise alusest, iga semestri EAP-de vajalikku arvust, ühesõnaga, kõikidest, mida on vaja tulevasele üliõpilasele teada. Rõõmustatakse, et kolledžis on inimesi, kelle poole alati võib pöörduda küsimuste või probleemide tekkimise korral. Oli huvitav teada saada, et õpinguvälisel ajal, kolledžis saab laboriklasse või klubi külastadam, sest nende uksed on alati avatud kõikide jaoks, keda sooviks oma vaba aega huvitatuile ja kasulikult veeta.
Teine loeng oli alustatud koduse ülesande kirjeldamisest. Margus Ernits seletas detailides, mida on vaja teha selleks, et selles õppeaines arvestust kätte saada. Sain teada, et töö hindamisel erilist tähelepanu pööratakse essee kujundusele ja kasutatud informatsioonile viitamisele. Järgmisena räägiti tudengite motivatsioonist õppeprotsessis. Huvi pakkus õppejõu arvamus sellest, kuidas õppijad suhtuvad oma haridusse. Margus tõi esile näiteid – millele peab pöörama tähelepanu ja kuidas oma aega parem planeerida. Selgus, et õppejõu jaoks on samuti tähtis saada tagasisidet õppeainetest, mis õppimisprotsessi saaks teha huvitavamaks ja paslikumaks.
Kolmandas loengus Margus Ernits jutustas IT Kolledžis teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamise alternatiivvõimalustest. Jutu suurim osa oli pühendatud Robootik-klubile. See on klubi, kus tudengid õpivad oma mõnuks praktilistel eesmärkidel teadmisi rakendada. Selletaolised teadmised tekitavad huvi ja aitavad parem tajuda seda, mida õpetatakse IT Kolledžis. Olin üllatunud selle üle, et mõned tudengid, kes pälvisid Robotex-i võistlustel esikohti, alustasid õpinguid klubis, omades piiratud teadmiste kogumit. Kõik see räägib sellest, et ei ole midagi võimatut. Üldiselt pooldan selliste klubide kontseptsiooni, kuna ülesannete lahendamine seab inimestele eesmärke ja annab stiimuli enesearendamiseks.
Neljas loeng oli Janika Liiva (firmast Toggle) peetud – endise IT Kolledži üliõpilase poolt. Mulle tundub, et Janika jutt innustas palju üliõpilasi. Oli huvitav kuulata tema eluteest – informaatikas mittemidagimõistvalt tudengilt kuni IT ettevõtte programmeerijani. Kogu loengu vältel tähelepanu oli aktsentueeritud sellele, et IT sfääris töötavad peamiselt mehed. Olen nõus sellega, et naisterahva seas on stereotüüp – paljud neiud kardavad omandada IT-alaseid elukutseid, kuna arvavad, et see on raske eriala või üldse ei tunne selle vastu huvi. Üldiselt minule tundus, et Janika on sihikindel ja hakkaja inimene.
Carolyn Fischer esines viiendana – tema töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Vaatasin loengu läbi suure huviga, sest tahtsin endale selgeks teha, kuidas Skype-i töötajatel argipäevad mööduvad. Põhiliselt tema teatas oma tööst, missugused ülesanded on tema ees püstitatud ja missuguseid tehnoloogiaid tema kasutab sellel või teisel juhul. See loeng võimaldas minul rohkem teada süsteemiadministraatori tööst.
Kristjan Karmo, kes pidas kuuendat loengut, rääkis oma karjäärikasvu huvitavast iseärasusest. Kui inimesed harilikult liiguvad karjääriredelil ettepoole, tema juhul oli tegemist vastupidi – liikumisega allapoole. Loengu teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Nende teemadega tegeleb Kristjan tänapäeval. Loengust sain aru, et testijatöö ei ole kerge - nii võib esialgu tunduda. Testija on viimane lüli, kes vastutab toote kvaliteedi eest. Ja isegi pisiviga võib kahjustada firma mainet ning tekitada suurt kahjumit. Samuti sai teada loengust, missuguseid testimismeetodeid tarkvara testijad kasutavad oma töös.
Seitsmes loeng oli Andres Septeri loeng. Särav esinemine ja veenev hääl tekitasid temast muljet kui oma ala heast asjatundjast. Jutt oli IT tööturust. Andres võrdles suuri ja väikseid, era- ja riiklikke ettevõtteid. Loengust tekkis üldpilt – millega puutuvad kokku firmad, kuidas sujub tööprotsess, kuidas jaguneb töötajate vahel töökoormus ja missugused on ettevõtete ning töötajate omavahelised ootused. See loeng andis ettekujutust sellest, millega võin kokku puutuda töötades erinevates firmades.
Elar Langi loeng teemal Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus oli viimane. Mõnede üliõpilaste motivatsiooniks sai loengu algus, milles Elar teatas oma õpingutest. Kui jutt hakkas käima veebirakenduste turvalisusest, teised üliõpilased hakkasid mõtlema oma turvalisusest Internetis. Näiteks paljud inimesed ei taju kui suurt ohtu võivad sotsiaalveebid endas varjata. Mõnikord süütu sõnum võib saada suurte ebameeldivuste põhjuseks. Mina ei kasuta sotsiaalveebisid, ka hoolikalt genereerin veebirakenduste paroole. Õpingukorraldusest sai üsna huvitav ja teaberohke õppeaine. See õppeaine väga sobib nendele üliõpilastele, kes tegid otsust oma elu IT sfääriga siduda. Loenguid pidasid IT Kolledži vilistlased, kes täna töötavad IT firmades ja on asjatundjad omal alal. Nende juttudest minule kõige rohkem meeldis kuulata sellest, kuidas nemad alustasid oma professionaalset karjääri. Igaüks neist jagas oma kogemusi, samuti andis kasulikke nõuandeid tulevikuks.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. [2] Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb enda registreerida ÕISis. [3] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4] Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [5] Korduseksamid ja -arvestused on ainult REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [6]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Tegevused enne punase joone päeva:
1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [7]
2) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont. [8]
3) Kordusarvestusted tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [9]
4) Akadeemilisele puhkusele minnes saab avaldust esitada semestri punase joone päevani. [10]
Eksamihinnet on võimalik parandada ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. [11] Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [12]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
Vastus
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." [13] Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [14] Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-27=0 EAP. Teise semestri jooksul 27-22 = 5 EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (0+5)*50= 250 EUR.
Viited
- ↑ Õppekorraldus ja sisekord
- ↑ Arvestused punkt 5.4.4
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus punkt 5.2.8.1
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus punkt 5.2.9
- ↑ Arvestused punkt 5.4.4
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus punkt 5.2.7
- ↑ Õppuri kohustused punkt 3.2.1
- ↑ Õppuri kohustused punkt 3.2.1
- ↑ Arvestused punkt 5.4.4
- ↑ Akadeemiline puhkus punkt 6.1.4
- ↑ Eksamid punkt 5.3.11
- ↑ Eksamid punkt 5.3.11
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19
- ↑ Finantsinfo
