Veebiserverite tarkvara vordlus

Veebiserverite tarkvara võrdlus

Autor: Priit Pääsukene

Lühidalt veebiserveritest

Veebiserverid on protsessid, mis oskavad vastata HTTP ja HTTPS päringutele. Tavakasutaja poolt vaadatuna paistab veebiserveri töö välja sel viisil, et brauseri ekraanile kuvatakse ilus ja värviline veebileht. Surfates brauseriga internetis, tähendab pea iga hiireklõps, et sinu brauser saadab veebiserverile päringuid, veebiserver vastab neile, ning tulemuseks on järjekordne lehekülg internetti kasutaja brauseri ekraanil.

Veebiserverite kõige tavalisemaks ülesandeks on erinevate failide serveerimine. See on veebiserverite hingeelust aru saamiseks hädavajalik teadmine. Veebiserverid ei joonista pilte, ei kuva flash videoid ega raputa su brauseriakent. Veebiserveri ülesandeks on vastata päringule "GET /index.php/Main_Page" vastava HTML .

Lisaks oskavad tänapäevased veebiserverid lisaks failide serveerimisele käivitada ka erinevates keeltes (php, java, .net) kirjutatud programme, kontrollida, kas antud kasutajale on õigus seda faili serveerida jms.

Võrdluse metoodikast

Lisaks subjektiivsele serverite kirjeldusele jooksutan läbi ka väikese koormustesti erinevate veebiserverite vastu. Testi käigus jälgin serverite koormust ja mälukasutust. Testimiseks kasutana apache poolt loodud utiliiti "ab" ehk apache benchmark. Et testida veebiserverit koormatuse tingimustes kasutan ühe veebiserveri testimiseks vähemalt kahte klienti. Platvormiks on Linuxi distributsiooni Debian viimane versioon (lenny).

Jõudlustesti keskkond:

[ klient1 ] <----- 1Gbit ethernet ------> [ server ]
[ klient2 ]

Veebiserverid

Apache httpd 2.2

Paigaldus:

lähtekoodi, dokumentatsiooni ja palju muud huvitavat leiab aadressilt http://httpd.apache.org

lahtipakkimine:

cd /usr/src/
tar zxvf /root/httpd-2.2.15.tar.gz
cd httpd-2.2.15

algne konfiguratsioon, kompileerimine, paigaldus: ise kompileerimiseks on vaja paljusid utiliite ja teeke. lisavõimaluste (php, geoip, ssl jms.) kompileerimiseks tuleb linux keskkonnas lisada -dev lõpuga pakke, näiteks libssl-dev. põhifunktsionaalsuse kompileerimiseks on vaja c komilaatorit gcc ja utiliiti make.

apt-get install gcc make
./configure
make
make install

vaikimisi installitakse veebiserver kataloogi /usr/local/apache2 konfiguratsioon asub failis /usr/local/apache2/conf/httpd.conf see konfiguratsioon serveerib apache dokumentatsiooni katalogist /usr/local/apache2/htdocs

Et kõik veebiserverid oleksid võrdses seisus, tekitan lihtsa kodulehekülje kausta /opt/www ja sellele vastava virtuaalse hosti:

<VirtualHost *:80>
        DocumentRoot /opt/www/
        <Directory /opt/www>
                Allow from all
        </Directory>
</VirtualHost>

Vaikimisi on kasutab apache prefork moodulit. See tähendab, et iga sissetuleva ühenduse kohta tekitatakse protsess. Jõudluse suurendamiseks suurendan maksimaalset kliente teenindavate protsesside arvu 200 paralleelse ühenduseni:

MaxClients 200

Apache Tomcat 6.0

Apache tomcat on java-s kirjutatud veebirakenduste server. Tema jooksutamiseks peab olema masinasse installeeritud java. Debiani all saab java interpretaatori pakist sun-java-jre6. Tomcat ei ole klassikaline veebiserver. Lisaks failide serveerimisele kasutatakse teda java rakenduste serveerimisel. Tegemist on applikatsiooniserveriga. Mõistlik on tomcati ette ühendusi puhverdama panna mõni muu veebiserver, näiteks httpd või nginx. Tark on ka lubada applikatsiooniserveri vastuste puhverdamine.

Tomcati installeerimiseks ja käivitamiseks on vaja lihtsalt tomcat lahti pakkida ja käivitada. Täsemad konfiguratsioonid asuvad .xml failidena kataloogis conf/. Mõistlik on tomcati jooksutamiseks tekitada eraldi kasutaja. mina valisin selleks kasutajaks "java". Kui seadistustes kõik muutmata jätta, kuulab tomcat pordis 8080.

Käsud, mis viivad tomcati käivitamiseni vaikekonfiguratsiooniga:

useradd -m java
su - java
tar zxvf apache-tomcat-6.0.26.tar.gz
cd apache-tomcat-6.0.26
rm -r webapps/ROOT
ln -s /opt/www webapps/ROOT
bin/startup.sh

Nginx

Nginx on väike, järjest suuremat populaarsust võitev veebiserver, mille saab alla laadida aadressilt http://www.nginx.org/ dokumentatsioon ja koodinäidised asuvad aadressil http://wiki.nginx.org

algseadistamine ja kompileerimine:

Vaikimisi tahetakse kompileerimisel regulaaravaldiste teeki ja räside arvutamiseks openssl teeki. debiani all saab need pakkidest libpcre3-dev ja libssl-dev . Lisaks on vajalik ka gcc ja make olemasolu.

käsud:

tar zxvf nginx-0.7.65.tar.gz
cd nginx-0.7.65
./configure
make
make install

Vaikimisi installeeritakse veebiserver kausta /usr/local/nginx konfiguratsioon asub failis /usr/local/nginx/conf/nginx.conf

konfiguratsioonimuudatused:

user www;
worker_processes 10;

server {
        listen 83;
        location / {
            root   /opt/www;
            index  index.html index.htm;
        }
}

veebiserveri käivitamine:

/usr/local/nginx/sbin/nginx

Lighttpd

vaikimisi kompileerumiseks vajas lighthttpd pakki libbz2-dev. käsud:

tar zxvf lighttpd-1.4.26.tgz
cd lighttpd-1.4.26
./configure
make
make install

vaikimisi installeerus lighthttpd binaar /usr/sbin/ kataloogi käivitumiseks tuli käsitsi tekitada käivitusskript ja konfifailid. Lighthttpd veebilehel olev dokumentatsioon pakkus töötavaid näiteid.

sed -e 's/FOO/lighttpd/g' doc/rc.lighttpd > /etc/init.d/lighttpd
chmod a+rx /etc/init.d/lighttpd
install -Dp ./doc/lighttpd.conf /etc/lighttpd/lighttpd.conf
# update-rc.d lighttpd defaults
mkdir /var/log/lighthttpd
chown www /var/log/lighthttpd

muudatused vaikimisi konfiguratsioonis -

server.document-root        = "/opt/www/"
server.port                = 84
server.username            = "www"