User:Mmartins

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marvin Martinson

Rühm: 11

Esitamise kuupäev:

Essee

Aine oli huvitav, sai näha oma ala spetsialiste rääkimas sellest, mis nendele endale ka meeldis. Igakord oli keegi uus oma erialast rääkimas. Kokku oli kaheksa esinemist, räägiti erinevates aladest IT valdkondadest. Eesmärgiks on esmakursuslasetele selgemaks teha mida see IT endast kujutab, kui vaja siis isegi murda müüte ja mõnele selgemaks teha, et kas tahab ikka õppida seda. Kindlasti ka motiveerida.
 Esimeses loengus räägiti õppimisest koolis, kuidas ellu jääda koolis. Tähtis on suhelda ja kui tekib probleem, siis seda kohe lahendama hakata, mitte edasi lükata. Ainekavast pole ka mõtet teha ussi, teed endale elu lihtsalt raskemaks. Leida igava aine puhul see iva miks see on huvitav.
Teises loengus rääks Tiina Seeman projektijuhtimisest. Laia töökogemusega inimene, mis minu arust on tänapäeval hästi oluline, sest sa haldad teemat. Mõned toovad seda jälle miinuseks. Põhiline mis mulle meelde jäi oli see, et projektijuhina ei tohi paika panna väga pikki ja kindlaid plaane. Suure tõenäosusega plaanid muutuvad projekti käigus ja sa pead suutma muutuda. Kindlad üksikud skoobid peavad olema paigas, sest muidu ei ole millegi nimel töötada.
Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest, sest ta ise on ka IT-Kolledži lõpetanud ja TTÜ magistri Cum laude. Põhitöö temal on veebirakenduste testimine ja koolituste andmine. Õppimise koha pealt andis soovitusi kuidas paremini õppida. Panna paika sihid ja leida motivatsiooni. Õpid ju ikkagi enda jaoks mitte teistele. Ülikoolis ei tehta sinust spetsialist vaid siin sa saad sissejuhatuse ja ülejäänud tuleb sul endal teha. Endale ei tohi luua eelarvamusi vaid ennem ikka tutvuda ise olukorraga ja teha üks asi korraga, mitte võtta ette mitu asja. Ülikoolis õpid õppima ja analüüsima, pead suutma leidma ise selle tõe enda jaoks.
Neljandas loengus rääkis Taavi Tuisk süsteemishaldusest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kokku tuleb leppida aine õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Registreerimine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Hetkel kordussoorituse tasu 20 € REV/OM kohal. RF kohal on tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

ei, üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Tuleb tasuda 54-(23+19)=12 EAP eest

Arve on: 12*50€=600€