User:Mkeerus: Difference between revisions
| Line 5: | Line 5: | ||
Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine] | Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine] | ||
</ref> teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. | </ref> teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. Ise ei ole veel ühtegi niiöelda päris projekti juhtima pidanud, kuid kuna igapäevaste väikeste ülesannete tegemisel tavaliselt ei teadvusta endale, et kõik need on omamoodi projektid, mõned väiksemad, mõned suuremad, siis oli see minu jaoks päris omal kohal, pannes ehk natuke teadlikumalt suhtuma oma tegemistesse. Kuigi vahel võib tunduda, et projektijuht on segav tegelane projekti elluviimisel, siis läbikukkumise põhjuste edetabel näitab selgelt, kui vajalik see roll on. Miks projektijuht aga vahel segava elemendina paistab, on ilmselt lihtsalt konkreetse isiku sobimatus konkreetsele projektile. Nagu Tiina välja tõi, siis on selles rollis enamvähem võrdselt olulised nii juhioskused kui sisulised teadmised juhitava projekti kohta. | ||
Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest] | Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest] | ||
</ref> haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. | </ref> haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes esimese loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. | ||
Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur ] | |||
</ref>.... | </ref> oli minu, kui veel ITst suhteliselt kauge inimese, jaoks pisut keeruline jälgida. Kasutusel oli palju selliseid termineid, mida pidin kontekstist oletama ja googeldama, mis nende tähendus on. Taavi tõi välja omadused, mis on vajalikud süsteemiadministraatorile, kuid võib öelda, et tegelikult on need vajalikud kõigile. Esimene omadus oli stressitaluvus ja oskus säilitada mõtlemis-, suhtlemis- ja tegutsemisvõime. | ||
== Viited == | == Viited == | ||
<references /> | <references /> | ||
Revision as of 23:37, 24 October 2015
Essee
Esimese loengu [1] teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. Ise ei ole veel ühtegi niiöelda päris projekti juhtima pidanud, kuid kuna igapäevaste väikeste ülesannete tegemisel tavaliselt ei teadvusta endale, et kõik need on omamoodi projektid, mõned väiksemad, mõned suuremad, siis oli see minu jaoks päris omal kohal, pannes ehk natuke teadlikumalt suhtuma oma tegemistesse. Kuigi vahel võib tunduda, et projektijuht on segav tegelane projekti elluviimisel, siis läbikukkumise põhjuste edetabel näitab selgelt, kui vajalik see roll on. Miks projektijuht aga vahel segava elemendina paistab, on ilmselt lihtsalt konkreetse isiku sobimatus konkreetsele projektile. Nagu Tiina välja tõi, siis on selles rollis enamvähem võrdselt olulised nii juhioskused kui sisulised teadmised juhitava projekti kohta.
Teine loeng [2] haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes esimese loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms.
Kolmas loeng [3] oli minu, kui veel ITst suhteliselt kauge inimese, jaoks pisut keeruline jälgida. Kasutusel oli palju selliseid termineid, mida pidin kontekstist oletama ja googeldama, mis nende tähendus on. Taavi tõi välja omadused, mis on vajalikud süsteemiadministraatorile, kuid võib öelda, et tegelikult on need vajalikud kõigile. Esimene omadus oli stressitaluvus ja oskus säilitada mõtlemis-, suhtlemis- ja tegutsemisvõime.
