User:Mkeerus: Difference between revisions
| Line 8: | Line 8: | ||
Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest] | Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest] | ||
</ref> haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on lihtsalt üks projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes eelmise loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. Juba kolmandas loengus rõhutati, et oluline on asjadega varakult pihta hakata, siis tulevad probleemid varem, ja loodetavasti õigel ajal, välja. Kui seda nii palju rõhutatakse, siis järelikult on see üsna probleemne koht. | </ref> haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on lihtsalt üks projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes eelmise loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. Juba kolmandas loengus rõhutati, et oluline on asjadega varakult pihta hakata, siis tulevad probleemid varem, ja loodetavasti õigel ajal, välja. Kui seda nii palju rõhutatakse, siis järelikult on see üsna probleemne koht. Hea võrdlusena jäi kõrva, et "kui teadmised oleks raamat, siis kool on sisukord." Kardetavasti pole paarikümne aastaga midagi väga oluliselt muutunud ning koolid kipuvad meil endiselt olema kohaks, kus üritatakse tarkust pähe kallata, selle asemel, et õpetada, kuidas maailmas juba peituvat tarkust üles leida. | ||
Neljas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur ] | Neljas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur ] | ||
Revision as of 13:19, 25 October 2015
Essee
Teise loengu [1] teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. Ise ei ole veel ühtegi niiöelda päris projekti juhtima pidanud, kuid kuna igapäevaste väikeste ülesannete tegemisel tavaliselt ei teadvusta endale, et kõik need on omamoodi projektid, mõned väiksemad, mõned suuremad, siis oli see minu jaoks päris omal kohal, pannes ehk natuke teadlikumalt suhtuma oma tegemistesse. Kuigi vahel võib tunduda, et projektijuht on segav tegelane projekti elluviimisel, siis läbikukkumise põhjuste edetabel näitab selgelt, kui vajalik see roll on. Miks projektijuht aga vahel segava elemendina paistab, on ilmselt lihtsalt konkreetse isiku sobimatus konkreetsele projektile. Nagu Tiina välja tõi, siis on selles rollis enamvähem võrdselt olulised nii juhioskused kui sisulised teadmised juhitava projekti kohta.
Kolmas loeng [2] haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on lihtsalt üks projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes eelmise loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. Juba kolmandas loengus rõhutati, et oluline on asjadega varakult pihta hakata, siis tulevad probleemid varem, ja loodetavasti õigel ajal, välja. Kui seda nii palju rõhutatakse, siis järelikult on see üsna probleemne koht. Hea võrdlusena jäi kõrva, et "kui teadmised oleks raamat, siis kool on sisukord." Kardetavasti pole paarikümne aastaga midagi väga oluliselt muutunud ning koolid kipuvad meil endiselt olema kohaks, kus üritatakse tarkust pähe kallata, selle asemel, et õpetada, kuidas maailmas juba peituvat tarkust üles leida.
Neljas loeng [3] oli minu kui veel ITst suhteliselt kauge inimese jaoks pisut keeruline jälgida. Kasutusel oli palju selliseid termineid, mida pidin kontekstist oletama ja googeldama, mis nende tähendus on. Oli ka lihtsamat ja universaalsemat. Taavi tõi välja omadused, mis on vajalikud süsteemiadministraatorile, kuid võib öelda, et tegelikult on need vajalikud kõigile. Esimene omadus oli stressitaluvus ja oskus kriisiolukorras säilitada mõtlemis-, suhtlemis- ja tegutsemisvõime.
