User:Kpeterso: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kpeterso (talk | contribs)
Kpeterso (talk | contribs)
Line 10: Line 10:
Kuna minu jõudmine ja sisse elamine IT sektorisse on olnud paras odüsseia, oli huvitav kuulata erinevate inimeste lugusid ja kogemusi. Nõustun täielikult esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2015) kaugõpe" (Kristjan Karmo, Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) 25. september loengusalvestus]</ref> kõlanud nõuandega, et igas esitluses on midagi uut. Tunnen ennast IT valdkonnas küllaltki sees olevat, kuid ikkagi leidsin loengutest palju uut ja huvitavat. Palju oli ka juba tuttavat ja läbi kombatut, aga see pakkus pigem meeldivat äratundmisrõõmu. Esimesest loengust oli meeldejäävaim seik vast see, et valdav enamus üliõpilasi juba omab eelnevaid kõrgkoolis õppimise kogemusi, väga paljudel on käes magistri ja mõnel ka doktori kraad. See andis kindlustunnet, et pole hilja alustada IT alase kõrghariduse omandamist.
Kuna minu jõudmine ja sisse elamine IT sektorisse on olnud paras odüsseia, oli huvitav kuulata erinevate inimeste lugusid ja kogemusi. Nõustun täielikult esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2015) kaugõpe" (Kristjan Karmo, Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) 25. september loengusalvestus]</ref> kõlanud nõuandega, et igas esitluses on midagi uut. Tunnen ennast IT valdkonnas küllaltki sees olevat, kuid ikkagi leidsin loengutest palju uut ja huvitavat. Palju oli ka juba tuttavat ja läbi kombatut, aga see pakkus pigem meeldivat äratundmisrõõmu. Esimesest loengust oli meeldejäävaim seik vast see, et valdav enamus üliõpilasi juba omab eelnevaid kõrgkoolis õppimise kogemusi, väga paljudel on käes magistri ja mõnel ka doktori kraad. See andis kindlustunnet, et pole hilja alustada IT alase kõrghariduse omandamist.


Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman, Kristjan Karmo, Andres Septer) 03. september loengusalvestus]</ref>
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman, Kristjan Karmo, Andres Septer) 03. september loengusalvestus]</ref> rääkis Tiina Seeman oma loo IT maailma sisenemisest ja juhina arenemisest. Väga tuttav tuli ette mõte, et 22 aastasena tundus liiga hilja minna IT-d õppima kuid 27 aastasena mitte. Loengust sai häid praktilisi juhtimisalaseid näpunäiteid. Kõige südamelähedasem oli nõuanne, et eduka projekti eelduseks on tahe luua väärtust ja oskus samastuda lõppkasutajaga.


Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang, Kristjan Karmo, Andres Septer) 10. september loengusalvestus]</ref>
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang, Kristjan Karmo, Andres Septer) 10. september loengusalvestus]</ref> jagas Elar Lang nõuandeid, kuidas õppida õppima. Läbivaks jooneks oli see, et kõike ei saa ära õppida ja igeveseks ajaks meelde jätta. Meelde jäi võrdlus "kui teadmised on raamat, siis kool on sisukord". Kui oled mingi aine läbi teinud, siis selle lõ


Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk, Kristjan Karmo, Andres Septer) 17. september loengusalvestus]</ref>
Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk, Kristjan Karmo, Andres Septer) 17. september loengusalvestus]</ref>

Revision as of 18:57, 28 October 2015


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Peterson

Esitamise kuupäev: . oktoober 2015

Essee

Kuna minu jõudmine ja sisse elamine IT sektorisse on olnud paras odüsseia, oli huvitav kuulata erinevate inimeste lugusid ja kogemusi. Nõustun täielikult esimeses loengus[1] kõlanud nõuandega, et igas esitluses on midagi uut. Tunnen ennast IT valdkonnas küllaltki sees olevat, kuid ikkagi leidsin loengutest palju uut ja huvitavat. Palju oli ka juba tuttavat ja läbi kombatut, aga see pakkus pigem meeldivat äratundmisrõõmu. Esimesest loengust oli meeldejäävaim seik vast see, et valdav enamus üliõpilasi juba omab eelnevaid kõrgkoolis õppimise kogemusi, väga paljudel on käes magistri ja mõnel ka doktori kraad. See andis kindlustunnet, et pole hilja alustada IT alase kõrghariduse omandamist.

Teises loengus[2] rääkis Tiina Seeman oma loo IT maailma sisenemisest ja juhina arenemisest. Väga tuttav tuli ette mõte, et 22 aastasena tundus liiga hilja minna IT-d õppima kuid 27 aastasena mitte. Loengust sai häid praktilisi juhtimisalaseid näpunäiteid. Kõige südamelähedasem oli nõuanne, et eduka projekti eelduseks on tahe luua väärtust ja oskus samastuda lõppkasutajaga.

Kolmandas loengus[3] jagas Elar Lang nõuandeid, kuidas õppida õppima. Läbivaks jooneks oli see, et kõike ei saa ära õppida ja igeveseks ajaks meelde jätta. Meelde jäi võrdlus "kui teadmised on raamat, siis kool on sisukord". Kui oled mingi aine läbi teinud, siis selle lõ

Neljandas loengus[4]

Viiendas loengus[5]

Kuuendas loengus[6]

Seitsmendas loengus[7]

Kaheksandas loengus[8]

Kokkuvõtteks

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Kordussooritusele on vaja registreeruda ÕIS-is ning registreerumise ning kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[10] Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordussooritused tasuta. Aine uuesti deklareerimine on tasuline.[11] Tasulisel õppekohal õppijal tuleb kordussoorituse eest tasuda 20 €.[12]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus


Viited