Freenas: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Gveidenb (talk | contribs)
No edit summary
Gveidenb (talk | contribs)
No edit summary
Line 23: Line 23:




=Ajalugu=
FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile "FreeNAS Debian-i versiooni" suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems  kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.
=Arhitektuur=
FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō  riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.
=Omadused=
Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega
Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]
Plugin arhitektuur
Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid
Jõudluse diagrammid
E-kirja logi ja aruandluse teavitus
Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed
OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga
Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti
Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine
Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip
Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega
Ketta duplikaadieemaldus
S.M.A.R.T. kettadiagnostika
UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks
CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid
LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga
Apple Time Machine tugi
rsync tiražeerimine
Linkide liitmine ja tõrkesiire
VLAN-võrgustamine
Dynamic DNS klient
Kaugjuhitav syslogd edastamine
SNMP jälgimine
UPS (puhvertoiteallika) tugi
iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid
=Kasutusalad=
SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus
Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine
Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele


=Kokkuvõte=





Revision as of 15:07, 8 December 2015

FreeNas

FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.

Installimine

Riistvarast vajate järgmist:

64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses. Rohkem teavet selle kohta hiljem.)
Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.

RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Meie kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.

Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)
Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)
Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.
Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.
Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale siit hankida. (Selle kirjutise koostamise hetkel versioon 8.0.3-p1.)


OpenZFS failisüsteem

FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.


Kasutajate kogemused

FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist. Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.


Ajalugu

FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile "FreeNAS Debian-i versiooni" suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.


Arhitektuur

FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.


Omadused

Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6] Plugin arhitektuur Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid Jõudluse diagrammid E-kirja logi ja aruandluse teavitus Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega Ketta duplikaadieemaldus S.M.A.R.T. kettadiagnostika UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga Apple Time Machine tugi rsync tiražeerimine Linkide liitmine ja tõrkesiire VLAN-võrgustamine Dynamic DNS klient Kaugjuhitav syslogd edastamine SNMP jälgimine UPS (puhvertoiteallika) tugi iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid


Kasutusalad

SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele



Kasutatud materjal

http://freenas.org


Autor

Günther Veidenberg

Ak31