Freenas

From EIK wiki

FreeNas

FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.

Installimine

Väga hea Installeerimise juhend on leitav siit ja umbes samaväärne siit

Riistvarast vajate järgmist:

  • 64-bitine Intel või AMD protsessor. Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.
  • Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.
  • RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.
  • Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)
  • Üks CAT5 kaabel. (See võrgukaabel peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)
  • Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.
  • Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks, installimist ette valmistades.
  • 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida siit

OpenZFS failisüsteem

FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.


Kasutajate kogemused

FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist. Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS operatsioonsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.

Ajalugu

FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile "FreeNAS Debian-i versiooni" suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.

Arhitektuur

FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakomplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.

Mida saab FreeNas-iga veel teha?

  • Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.

Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly. Kui teil on vaja ühenduvust DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA.

  • Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.
  • Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox, aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.

Omadused

  • Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega
  • Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]
  • Plugin arhitektuur
  • Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid
  • Jõudluse diagrammid
  • E-kirja logi ja aruandluse teavitus
  • Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed
  • OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga
  • Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti
  • Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine
  • Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip
  • Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega
  • Ketta duplikaadieemaldus
  • S.M.A.R.T. kettadiagnostika
  • UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks
  • CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid
  • LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga
  • Apple Time Machine tugi
  • rsync tiražeerimine
  • Linkide liitmine ja tõrkesiire
  • VLAN-võrgustamine
  • Dynamic DNS klient
  • Kaugjuhitav syslogd edastamine
  • SNMP jälgimine
  • UPS (puhvertoiteallika) tugi
  • iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid

Kasutusalad

  • SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus
  • Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine
  • Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele

Kasutatud materjal

Autor

Günther Veidenberg

AK31