Mdadm: Difference between revisions
From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 39: | Line 39: | ||
# mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 | # mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 | ||
mdadm: array /dev/md/home started. | mdadm: array /dev/md/home started. | ||
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. | * '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. |
Revision as of 18:02, 20 December 2015
Triinu Kerna AK31
Sissejuhatus
Antud referaadis annan väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. Lisaks annan ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.
Mida kujutab endast MDADM
MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
- MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
- Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
- MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
- MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi
MDADM tarkvara paigaldamine
# apt-get install mdadm
Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:
- /sbin/mdadm
- /etc/default/mdadm
- /etc/mdamd/mdadm.conf
- /etc/init.d/mdadm
- /usr/share/initramfs-tools
- /lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
RAID tasemed
- RAID 0 - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada.
RAID0 skeemi moodustamine
# mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
- RAID 1 – peegeldamine teisele kettale, nn "peegelsalvestus". Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas.
RAID1 skeemi moodustamine
# mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 mdadm: array /dev/md/home started.
- RAID 2 – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena.
- RAID 3 – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel.
- RAID 4 – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale.
- RAID 5 – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed.
- RAID 6 - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist.
RAID6 skeemi moodustamine
# mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3