User:Aahven: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 6: | Line 6: | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> | Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> | ||
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> | Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> | ||
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük]< /ref> | |||
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref> | |||
Revision as of 16:33, 15 October 2016
Erialatutvustuse aine töö
Autor: Ahto Ahven
Esitamise kuupäev:11.10.2016
Essee
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.[1]
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.[2]
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük< /ref>
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. [3]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastused
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [5]
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[6]
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [7]
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €. [8]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastused
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[9]
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[10]
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva [11]
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani [12]
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne [13]
Kasutatud materjalid
- ↑ Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016
- ↑ Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt
- ↑ IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov
- ↑ ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7
- ↑ IT kolledz KKK 10. peatükk
- ↑ Õppuri kohustused 3.2.1
- ↑ IT Kolledz KKK 12. peatükk
- ↑ IT kolledz 6. peatükk
- ↑ IT Kolledz KKK 8. peatükk
- ↑ Eksamid 5.3.10
