User:Pratsep

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Rätsep

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Käesoleva aine raames polnud minul kaugõppijana peale ühe sissejuhatava loengu teisi loenguid. Selleks oli meil võimalus neid tagantjärele loengusalvestustena vaadata. Alguses tundus kaheksa pooleteisetunnise loengu vaatamine väga piinarikas tulevat, aga kui olin juba esimese külalisesineja ära vaadanud, sain aru, et ma TAHAN neid vaadata.

Esimesest loengust sain teada mida oleks kindlasti vaja esimestel koolinädalatel ära teha ja kust erinevate asjade kohta infot leida. Merike Spitsõn seletas ära õppekorralduse põhitõed, mida mina iseseisvalt polnud veel uurinud, näiteks seletati lõpuks arusaadavalt ära kuidas õppekoormust ja õppekava täies mahus täitmist arvestatakse. Merle Varendilt sain teada erinevatest stipendiumitest ja kuna need summad on päris kopsakad, siis tasub kindlasti vaeva näha, et oleks võimalus neid saada. Selgitati ka kuidas tuleks käesolevas aines arvestustööd teha. Muidugi viidi erinevate inimeste nimed lõpuks nägudega kokku, et edaspidi teaks maja peal kohtudes kellega tegu on.

Teises loengus, mis oli tõesti väga huvitav ja parajalt naljakas, rääkis külalisesineja Andres Kütt oma kooliteest ning sellest, kuidas temast sai arhitekt ning mida see amet endast täpsemalt kujutab. Kõige enam jäid meelde mõningad soovitused, mida tema ise oli läbi kogemuste õppinud. Nimelt käinud nii Tartu Ülikoolis kui ka EBS-is, kus kõik ei tundunud tema jaoks täielikult sobivat, tundis ta siiski, et midagi on puudu ja astus MIT-sse. Tänu sellele otsusele võibki ta nüüd soovitada, et koolil ja koolil on suur vahe ja tuleks valida kool, mida vähegi rahakott lubab-see tasub ennast ära. Isegi kui peale kooli lõppu tundub, et äkki oli vale valik ja see paber polegi nii tähtis, siis kui vähegi ambitsiooni on tuleks siiski edasi õppima minna. See jäi meelde just seepärast, et olen ise õppinud TTÜ-s ja õpinguid ei suutnud täielikult lõpuni viia, kuna sain aru et see eriala pole minu jaoks. Nüüd peale üheksa aastast pausi tegin otsuse tulla uuesti õppima ja täpselt seda eriala, mis mind kõige rohkem huvitab. Saan selle tehtud, maksku mis maksab. Lisaks jäi meelde see, et programmeerimist ei saa keegi meile õpetada. Koolis õpetatakse selgeks põhitõed ja hiljem ka spetsiifilisemaid asju, mida ise pole võimalik selgeks teha. Aga enamuse tööst peab ikkagi ise tegema ja õppima. Sain ka teada mida tähendab arhitektiks olemine. Lõpuks soovitati lugeda Siim Veskimehe lugu "Kuidas tehakse IT-d", mis osutus minu viimaste aastate üheks kõige humoorikamaks looks.

Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük jagasid kolmanda loengu raames oma startupi lugu ning läbi oma kogemuste oskasid anda huvitavaid näpunäiteid kui peaks tulema tahtmine ja idee oma startupi alustada. Kuna ma tarkvara testimisest ei teadnud varem mitte midagi, siis nemad tegid üsna selgeks mida see endast kujutab. Startupide teemaast sai mulle selgeks, et ei piisa lihtsalt heast ideest ja kõik muu tuleb iseenesest. Testlio näitel sain aru palju see kõik aega ja tööd nõuab. Samal ajal ei piisa ka ainult tehnilisest poolest. Kindlasti tuleks kaasata keegi väga hea ka ärilisest valdkonnast, sest isegi kui on maailma parim toode, siis nagu ka TransferWise, millesarnaseid ideid oli ka varem väga palju, tegi väga suurt tööd turustamiseks ja investorite leidmiseks. Sai selgeks, et startupide puhul ei ole eesmärk võimalikult kiiresti kasumisse jõuda vaid saada valmis perfektne toode. Isegi kui kogu protsessi käigus tundub, et kõik läheb halvasti, siis ei tohi alla anda, lõpp on ikka hea!

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling pikalt oma teekonnast süsteemi administraatoriks. Praeguseks tundub naljakas kuidas kunagi toodi välismaalt arvutite vanu juppe ja Eestis peale kokku panemist ja remonti need suure kasumiga maha müüdi. Kõige rohkem jäi meelde see, et hea admin on laisk admin, kes kõik tegevused, mida tuleb üle kolme korra teha, scriptib ära. Veel ka see, et kui on võimalik kasutada keskhaldussüsteemi, siis tuleks seda teha võimalikult vara. Hea soovitus oli ka see, et ei tohik lubada endale tasuta tööd, ei sõpradele ega tuttavatele, sest hiljem tullakse seda ära kasutama.

IT tööturust rääkis viiendas loengus Andres Septer. Meelde jäid mõned näpunäited, mida töökoha valimisel jälgida. Nimelt kindlasti tuleks uurida ettevõtte tausta, sest ka mina olen paraku sattunud sellisesse ettevõttesse, mis tundus väljast väga hea ja toimiv, aga seest oli täiesti mäda. Õnneks sain ma sealt õigel ajal tulema. Veel on oluline teada, et ülikool on see koht, kus luuakse tutvuste võrgustik, ja see on väga tähtis, sest head tööpakkumised liiguvad suust suhu. See mis läheb avalikult üles on ülejäägid. Teises loengu pooleks rääkis Einar Koltšanov meile kuidas ta täiesti tehnikavõõra inimesena sattus IT maailma ja sai SCRUM masteriks. Sain ka kerge ülevaate kes see SCRUM master üldse on.