User:Mudam: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 103: | Line 103: | ||
Järelikult õppeaasta peale kokku maksab üliõpilane 100 + 150 = 250€. | Järelikult õppeaasta peale kokku maksab üliõpilane 100 + 150 = 250€. | ||
= Viited = | = Viited = | ||
Latest revision as of 08:40, 18 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Marie Udam
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016
Rühm: DK 14
Kood: XXXXXX67
Essee
Ülikoolis käimise ja õppimise juures on oluline püüda edastatavat materjali mõtestada ehk õpitust oluline „välja noppida“ – leida iga asja „iva“. Tõsiasi on, et kõike õppejõudude poolt püüdlikult edasiantut ei lähe tulevases elus vaja, seega järelikult kõik koolis õpitud tõed ei olegi olulised. Tähtis on aga oskus enda jaoks olulist mitteolulisest eristada. Nii püüdsin eeskujuliku üliõpilasena ka selle ainekursuse külalisesinejate loengutest omale oma leida.
Andres Küti loeng [1] avaldas mulle kuuldutest enim muljet. Ilmselt on põhjuseks see, et tegemist oli kõige isiklikuma looga ning kuulaja võis end esinejaga ühes või teises punktis samastada või siis just temast distantseeruda. Kütt suutis enda vastu austust tekitada ning mitte ainult tänu kõrgetele kraadidele ja ametitele, vaid ka tänu sellele, et ta on juba alates varasest noorusest teadnud, mis alaga ta oma tulevikku siduda soovib ning selle nimel eesmärgistatult tööd teinud. Üks viis eesmärkidele lähedamale jõudmiseks on tema meelest sarnase selle mõttega, millega esseed alustasin: õpitu puhul peab suutma seda mõtestada.
Kütt kirjeldas muuhulgas oma õpinguid Tartu ülikoolis. See oli koht, kus suutsin end esinejaga samastada, sest olen ise ka Tartu ülikooli lõpetanud (küll mitte matemaatika-informaatika teaduskonna) ning aru saanud, et ka mina ei osanud Tartu ülikooli ajal korralikult õppida. Sellega seoses soovitas Kütt õppida nii heas ülikoolis, kui vähegi võimalik (näiteks MITs). See on üsna originaalne soovitus arvestades seda, et Eesti ühiskonnas kiidetakse kodumaiseid ülikoole taevani ning infot välismaal õppimise kohta näiteks gümnaasiumiõpilastele jagatakse minimaalselt. Pean ütlema, et olen küll ambitsioonikas inimene, kuid maailma parimates ülikoolides õppimine tundub ikkagi üsna kättesaamatu võimalusena.
Lisaks isiklikule kogemusele ja soovitustele valgustas Kütt ka IT arhitekti igapäevatööd. Oluliste märksõnadena arhitekti ameti kohta olen kirja pannud „keerukus“ ja „kommunikatsioon“. Väga lihtsustatult võiks öelda, et arhitekt tegeleb keerukuse optimeerimisega ning selleks, et see hästi välja tuleks, on oluline erinevate osapoolte vaheline hea suhtlus.
Kristel ja Marko Krüüstük rääkisid oma loengus [2] testimise ja startup’ide maailmast.
Rohkem keskenduti start-up’idele ning kirjeldati oma edulugu. Kuigi Kruustükidel on õnnestunud luua väga edukas testimisega tegelev start-up Testlio, siis ka nende tee on olnud käänuline nagu paljudel teistelgi start-up’ijatel. Anti edasi sõnum, et ei start-up’i loomisel ega ka ühegi teise eesmärgi poole püüdlemisel ei tohi alla anda… ning isegi sellisel juhul ei pruugi start-up’i puhul edu saavutada. Kuid hea ja huvitava kogemuse annab start-up’is tegutsemine sellegipoolest. Oli positiivne, et rõhutati, et start-up’ide loomisel on suur võimalus ebaõnnestuda, hoolimata sellest, et esinejatel oli väga edukalt läinud.
Veidi lootsin rohkem kuulda testimise üksikasjade kohta. Kuigi testimine on paljudele ilmselt üsna hoomatav tegevusvaldkond (vähemalt võrreldes mõne teisega), siis natuke pikemat sissejuhatust testimise maailma oleks olnud huvitav kuulata.
Lembitu Lingi loeng [3] andis ülevaate süsteemi administraatori igapäevatööst. Loeng oli kaasahaarav, sest nagu Andres Küttki, rääkis Ling oma ametist läbi isikliku elukäigu ja kogemuse. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kuigi Küti ja Lingi haridusteed on olnud kardinaalselt erinevad, siis on mõlemad oma ala nõutud spetsialistid.
Ling andis edasi olulise mõtte: süsteemi administraator peab olema laisk ehk võimalikult palju oma tööd automatiseerima. Oskus tööd optimeerida on kahtlemata oluline ka igas teises IT harus.
Andres Septeri loeng [4] Eesti IT tööturust oli praktiliselt kasulik ja mõnevõrra ka silmiavav. Tegemist oli otsekoheste ja asjalike soovitustega ning nüüd on midagi, mille järgi tulevikus joonduda.
Einar Koltšanovi loeng [5] andis lootust neile inimestele, kes on varasemalt midagi muud õppinud või mõnes muus valdkonnas tegutsenud ning nüüd soovivad IT valdkonda liikuda. IT kolledži kaugõppe üliõpilaste seas on selliseid igatahes palju ja mina olen üks neist. Seega kuna lisaks minule on karjäärikäänakute teema ka kindlasti paljudele teistele kaasüliõpilastele huvitav, siis oleks soovinud Koltšanovi karjäärimuutusest ja selle põhjusest lähemalt kuulda ning seda läbi isikliku kogemuse.
Koltšanov rõhutas kommunikatsiooni olulisust IT ja äri poolte vahel. Sain teada, mis on scrum ja kes scrum master.
Ivar Lauri loeng [6] andis põhjaliku sissejuhatuse IT ja andmeanalüüsi vahelistest seostest maksuameti näitel. See loeng oleks sobinud ka veidi laiemale kuulajaskonnale kui on seda IT kolledži esimese kursuse üliõpilased. Loeng aitas tavainimesel mõista maksuameti põhimõtteid. Kuna maksupettuste kontrollimine nõuab palju ressursse, siis on oluline tegutseda võimalikult optimaalselt: nagu IT valdkonnas ikka. Seega on tähtis analüüsida, mille uurimine oleks riigile rahalises mõttes kõige kasulikum, ning sellele suuremaid kulutusi teha.
Samuti andis Laur värsketele üliõpilastele karjäärisoovituse spetsialiseeruda perspektiivikas ja tasuvas valdkonnas.
Jaan Priisalu selgitas küberkaitse loengus [7] seda, kui lai valdkond küberkaitse tegelikult on. Sain kinnitust asjaoluline, et Eesti on selles valdkonnas maailmas esirinnas. Huvitav ja uudne oli minu jaoks Priisalu küberkaitse missiooni tõlgendus: küberkaitse missiooniks on kaitsta sellist eluviisi, kus inimestel on piisavalt palju vaba aega. Selline tõlgendus aitab küberkaitsest tekitada palju humaansema pildi, kui näiteks meedia vahendusel on võimalik saada.
Hedi Mardisoo loeng turundusest [8] oli hästi üles ehitatud ja teema oli minu jaoks huvitav. Sain aimduse, et turundus on palju laiem ja rohkemaid valdkondi haarav ala, kui olin siiani arvanud. Ka selles loengus rõhutati, kui oluline on projektide õnnestumisel äripoole ja IT poole vaheline hea suhtlus. Samuti rõhutati, et tuleb kasuks olla ühel kitsal alal väga hea, kuid samas omada teadmisi ka teistest valdkondadest.
Pea kõigist loengutest kumas läbi üks ühine mõte: tuleb leida IT-s oma nišš. See tagab laiemad teadmised mingi kindla asja kohta ning loodetavasti ka edu. Teine mitmes loengus mainitud praktiline soovitus oli see, et oma töö tuleb teha võimalikult optimaalseks, sest see aitab aega kokku hoida. Suuremad ajaressursid võivad edu saavutamisel samuti olulised olla. Ning olles töömaailma sukeldunud, on oluline, et IT poole ja äri poole vahel oleks hea suhtlus. Kõiki neid mõtteid anti edasi läbi erinevate valdkondade vaatevinklite.
Loengud erinesid üksteisest lähenemisnurga poolest. Osad esinejad lähtusid endast, teised rohkem oma valdkonnast. Nagu siinsest esseest selgus, siis mina eelistan rohkem isiklikku lähenemist, sest sellisel juhul on kuulajal võimalik end esinejaga samastada ning kuulata tähelepanelikult, mis on tema sõnum.
Ning lõpetuseks lisan veel seda, et kuna olen eelnevalt ühe kõrghariduse juba omandanud, siis õppekorralduseeskirjade punktid ei ole minu jaoks üldjuhul kuigi üllatavad. Siiski peab möönma, et nüansid on ülikoolides erinevad ning 2013. aastal kehtima hakanud uus ülikooliseadus on bürokraatiast arusaamist keerukamaks teinud. Kuna aga üldjoontes tean, kuidas ülikoolis õppida ja käituda selleks, et „ellu jääda“ ja lõpetada, siis minu jaoks oligi selle aine juures olulisem püüda mõtestada seda, miks ma aastal 2016 õpin IT kolledžis IT süsteemide arenduse erialal, ja mida silmas pidada, et kunagi võiksin mina olla üks nendest, kes suure auditooriumi ees, sära silmis, oma tööst räägib.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [9]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse [10]. Kordussooritusele peab ÕISis registreeruma ning aine õppejõul on õigus enne kordussooritust anda üliõpilasele lisaülesandeid [11]. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva [12]. Riigifinantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal olles kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis [13].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasema töökogemuse taotleja peab ÕIS-is esitama vormikohase taotluse koos vajalike lisadega [14]. Taotleja lisab taotlusele õpimapi, mis sisaldab varasemat töökogemust tõendavad materjalid (nt töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms) [15]. Töökogemuse taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kindlatele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs [16]. Taotluse ja dokumentide esitamise tähtaeg on hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva [17]. VÕTA komisjon vaatab esitatud taotluse läbi ühe kuu jooksu pärast selle esitamist ning komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid dokumente. Sellisel juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisatingimuse esitamisest. [18] VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmiseks, kuid neid arvestatakse aasta õppekoormuseks [19].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Lahendus
X = 25 EAP
Y = 26 EAP
Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal on 27 EAP semestris [20], siis saab teha järgnevad arvutused:
1. semester
27 – 25 = 2 EAP
Täidetud on 2 EAP vähem, kui õppekava täies mahus täitmiseks vaja on.
Seega on pärast esimest semestrit üliõpilasele esitatav arve: 2 * 50 = 100€.
2. semester
Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 2 * 27 = 54 EAP väärtuses.
Antud näites toodud üliõpilasel on aineid sooritatud aga 25 + 26 = 51 EAP väärtuses.
Seega jääb tal puudu 54 – 51 = 3 EAP, et õppekava oleks täidetud täies mahus.
See tähendab, et talle esitatakse pärast teist semestrit arve 3 * 50 = 150€ väärtuses.
Vastus
Järelikult õppeaasta peale kokku maksab üliõpilane 100 + 150 = 250€.
Viited
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg" (Andres Septer) 21. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 5. oktoober loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.12. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.13.2. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.12. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.8.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.7. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.3. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.4. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, III.2. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, III.9. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)
- ↑ Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal. – Eesti Infotehnoloogia Kolledži kodulehekülg. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (18.10.2016)
