User:Jahhundo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jüri Ahhundov
Esitamise kuupäev:

Essee

Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine aitab vältida tulevikus probleeme, mis on seotud õppekorraldusega. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme. Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt. Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.

Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.

Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.

Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.

Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.

Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
2. Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga
3. Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is.
4. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.
6. Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1. Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
3. Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.
4. Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.
5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
   1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
   2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
   3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
6. Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

Vastus

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses. Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.