User:Revali: Difference between revisions
No edit summary |
(→Essee) |
||
| Line 6: | Line 6: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Kütt oma teekonnast tarkvaraarhitektiks saamisel. Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. EBSis õppides nägi ta jällegi oma kogemuse põhjal, et magistritöö sidumine tasub siduda oma tööga. Tihti töökohti vahetades on seda aga raske teha. | |||
Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Andres soovitab teha bakalaureuse Eestis ning seejärel proovida magistrikraadi minna tegema nii heasse ülikooli kui vähegi võimalik. Ülikoolis on 2/3 ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud 1/3. | |||
Minu jaoks olulisim mõttetera oli see, et minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast. Ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka nendes ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikulat "mida teile õpetatakse". Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju otseselt matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama. | |||
Revision as of 17:52, 24 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)
Autor: Rene Väli
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Esimeses loengus [1] rääkis Andres Kütt oma teekonnast tarkvaraarhitektiks saamisel. Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. EBSis õppides nägi ta jällegi oma kogemuse põhjal, et magistritöö sidumine tasub siduda oma tööga. Tihti töökohti vahetades on seda aga raske teha.
Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Andres soovitab teha bakalaureuse Eestis ning seejärel proovida magistrikraadi minna tegema nii heasse ülikooli kui vähegi võimalik. Ülikoolis on 2/3 ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud 1/3.
Minu jaoks olulisim mõttetera oli see, et minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast. Ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka nendes ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikulat "mida teile õpetatakse". Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju otseselt matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt
Vastus
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...
