User:Revali: Difference between revisions
| Line 6: | Line 6: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Andres Küti loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema | Andres Küti loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. | ||
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. | Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on 2/3 ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud 1/3. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikulat "mida teile õpetatakse". Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama. | ||
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest. | Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest. Vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata, samas ei ole võimalik enam keerukust vähendada, sest organisatsioon ei saa süsteemist aru ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. | ||
Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on | Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö "influence without authority". Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. | ||
Revision as of 17:34, 24 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)
Autor: Rene Väli
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Andres Küti loengu [1] võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös.
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on 2/3 ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud 1/3. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikulat "mida teile õpetatakse". Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest. Vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata, samas ei ole võimalik enam keerukust vähendada, sest organisatsioon ei saa süsteemist aru ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja.
Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö "influence without authority". Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt
Vastus
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...
