User:Jkindlam

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Jana Kindlam
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Kuulasin päevaõppele mõeldud loengut erialatutvustusest ja õppekorraldusest. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer ().

IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist. Tasuta õppimise miinimumpiiriks on 27 EAP-d semestris.

Järgmisena kõneles stipendiumivõimalustest kooli kvaliteedijuht Merle Varendi. Ta märkis ära ka tagasisideküsitlusele vastamise olulisust. Küsitlus esitatakse õpilastele üks kord aastas ning sellele vastates on võimalik osaleda õppetingimuste parendamises ja õppekava muutmises.

Kolmandana sai sõna haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes kõneles õppekeskkondadest (E-õpe ja Moodle) ning moodustest, kuidas salvestatud loenguid üles leida.

Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer. Ta rääkis lähemalt, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha, et aine arvestatud saada. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.

Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata. Palju oli külalislektorite loengutes sellist, mida endale meelde jätta ning mida valikute langetamisel arvesse võtta.

Andres Kütt (Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.") kõneles enda õpingutest, edust ja ka eksisammudest. Tema kogemustest õpingutes lähtus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Õigel ajal tuleb olla õiges kohas. Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii ägedasse ülikooli, kui vähegi võimalik on. Ennast ei tasu alahinnata. Kahtlemata on see väga oluline enda eduloo kujundamisel, sest sageli jäävad olulised sammud tegemata just enda alahindamise tõttu. Andres väärtustab elukestvat õppimist. Õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise, ning see, mis on õppeaine nimetus, ei pruugi kokku langeda sellega, mida aine tegelikult õpetada püüab. Just enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine. Ilmselt päris sageli selle peale ei tulda, et otsida mõnes igavana tunduvas õppeaines selle sügavamat mõtet. Kuid ka argitoimetustes on võimalik niiviisi tähtsusetuna tunduvat tegevust päris oluliseks mõelda. Andres Kütt selgitas lähemalt tarkvaraarhitekti rolli. Arhitektil on sageli tähelepandamatu, kuid samas ülimalt oluline roll selles, et süsteem toimiks nagu peab. Ülimalt oluline on arhitekti töös rääkimisoskus.

Kristel ja Marko Kruustük (Testilo) pidasid oma loengu teemal „Testimine ja startupid“. Nende loengust sai välja noppida mitmeid olulisi nõuandeid. Duo julgustas, et IT on igal juhul õige valik. Kui ka esimesel aastal nullist alustada, on ikkagi võimalik hea tahtmise korral hakkama saada. Nad kirjeldasid värvikalt, kuidas hakkas8id tööd otsima ning oma edasistest valikutest. Töötanud ning elanud on nad ka väljaspool Eestit. Läbivana jäi nende eduloost kõlama riskimise julgus, julgus otsustada ja teha oma elus olulisi muudatusi. Kristeli ja Marko enda äri idee tekkis teise sarnase ettevõtte süsteemis vigu nähes. Seega, ei pea leiutama midagi täiesti uut, vaid piisab, kui näha olemasolevas täiustamist vajavat. Ettevõtte loomisel tuli kokku puutuda mitmete uute probleemidega. Kuid jällegi, hea tahtmise korral ei ole miski võimatu. Kurssi tuli end viia finantsmaailmaga ja õppida kiiresti kõitvat kõnet ette valmistama. Negatiivsema poole pealt rõhutati, et kõrvuti suure eduga võib tekkida ka raskemaid perioode, mil kaheldakse enda valikutes ja motiveerituses jätkata. Endi kogemusest tõid nad veel välja, et väga oluline on meeskonna sobivus. Vastloodud meeskonnaga ei saa selles aga kindel olla. Firmat luues on samuti oluline oma tiimikaaslast hästi tunda. Üksinda kiiresti arenevat firmat luua on jällegi väga raske, kuid mitte võimatu. Olulisteks avitajateks on näiteks Mektory, Tehnopol. Ilmselt hea tiimi taga nii elus kui äris on peitub üks Kristeli ja Marko Kruustüki ettevõtte edu võti.

Jaan Piirsalu loengu teemaks oli „Eesti Vabariigi küberkaitse“ . Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis. Taaskord jäi kõlama väide, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.

Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklema jäädes tahaksin, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks sarnasel kujul ka igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli ju õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala toob või milliste takistustega tuleb kokku puutuda. Sestap olid kõik kuulatud loengud äärmiselt huvitavad, ning loodan, et ka edaspidiseid otsuseid lihtsamaks tegevad. Arukas on õppida teiste inimeste kogemustest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Vastused antud küsimustele on leitud IT Kolledži õppekorralduse eeskirjast .

• Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.).
• Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.); õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12).
• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.).
• Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele (Õppekorralduse eeskiri 5.2.11). kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida, korduv deklareerimine on aga ka RF õppekohal õppijale tasuline (Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.). Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppakorralduse eeskiri 5.2.7.). Hetkel on kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

• Eeldused, mis pevad olema täidetud, et saada vajaduspõhist õppetoetust:
  • tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
  • õppuri perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
  • tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (Vajaduspõhine õppetoetus ).
• Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
• Esimesel semestril on vajadusepõhise õppetoetuse saamiseks nõudeks täiskoormusega õppimine. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (Õppekava täitmine täies mahus ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada .

Seega, kui kogud II semestri lõpuks 28 EAP-d ning I semestril oli kogutud 21 EAP-d, tuleb maksta 28 + 21 = 49; 2 X 27 = 54; 54 - 49 = 5 ehk 5 EAP eest.
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppekulude osaline hüvitamine ). 50 X 5 = 250.

Vastus

• Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses.
  
• Arve esitatakse 250 eurole.