User:Evimberg: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Evimberg (talk | contribs)
No edit summary
Evimberg (talk | contribs)
No edit summary
Line 1: Line 1:
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]


== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestus ==
== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestus ==

Revision as of 08:37, 26 October 2016


Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestus

Töö autor: Egle Vimberg
Esitamise aeg: 26.10.2016


Essee

Sügissemestri alguses toimus kaks loengut tutvustamaks kaugõppe esmakursuslastele õppekorraldust. Järgnevalt kirjutan lähemalt, mis loengutest minu jaoks kõlama jäi. Esimeses aine sissejuhatavas loengus pidas avakõne IT Kolledži rektori kohusetäitja Peeter Lorents, kes kiitis kõiki kaugõppesse astunud tudengeid eriala ning kooli valiku eest. Kaugõppijate kontingent on väga kõrge motivatsiooni ja tulemuslikkusega. Ühtlasi tegi rektori kohusetäitja lühikese ülevaate IT Kolledži personalist, sh õppeosakonna esindajatest, õppejõududest ja kooli IT toe inimestest. Rektori kohusetäitja kutsus üles samuti õppeosakonnaga suhtlema kohe, kui probleemid tekivad, et leida võimalikult murevabalt lahendus kõigile tekkinud küsimustele. Isiklikus plaanis oli väga innustav kuulata, kuidas minusugused noored emad on ka varasemalt väga edukalt koolis hakkama saanud. (Lorents, 2016)

Merike Spitsõn, õppekavade arendusjuht, rääkis õppekorraldusest lähemalt. Kohapeal selgus, et suurem osa esmakursuslastest on varasemalt juba kõrghariduse omandanud. Kuna olen ka varasemalt kõrgkoolis õppinud, siis oli väga kasulik mõned asjad meelde tuletada. (Spitsõn, 2016) Merle Varendi , kvaliteedijuht, tutvustas lühidalt missuguseid stipendiume IT Kolledž väljastab ning kuidas toimub aine tagasiside andmine. IT Kolledžis on võimalik taotleda riiklikke stipendiume, firma stipendiume ning muid stipendiume. Väga huvitav oli info erialastipendiumi osas, mida määratakse ka juba sügisest esmakursuslastele. Tagasisideküsitlused õppeainete hindamiseks toimuvad iga semestri lõpus, see annab hea võimaluse õppejõududel saada tagasisidet oma töö osas ning vajadusel viia sisse muudatusi/parendusi õppekava või õpikeskkonna osas, samuti aidata koolil valida välja parimad õppejõud. (Varendi, 2016)

Esimese loengu viimane esineja oli Juri Tretjakov, IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist. Peamine õpikeskkond on Moodle ning IT Kolledži WIKI, lisaks muud keskkonnad. Lisaks oli huvitavaks ja üsna ainulaadseks võimaluseks üliõpilastele loengute videoloengute võimalus. See annab õppuritele võimaluse vajadusel materjali üle kuulata ning on heaks tugimaterjaliks aine kordamisel. Samuti tuli kasuks kontaktandmete edastamine loengu käigus, kuna juba järgmisel päeval tekkis probleem loengus pildi ekraanile saamisega ja seetõttu oli võimalik kiiresti reageerida ning haridustehnoloogi poole pöörduda. (Tretjakov, 2016)

Teises loengus tegi külalisõppejõud ning endine IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo erialatutvustuse, et täpsemalt selgitada, mis esmakursuslasi ees ootab. Samuti lühidalt tutvustas , kuidas on võimalik sooritada arvestust. Karmo soovitas külastada Andres Septeri päevaõppe erialatutvustust. Põhiline info on leitav IT Kolledži WIKI lehelt. Pean oluliseks Karmo soovitust ka administreerimise erialal õppida programmeerima, kuna see oluliselt tõstab töö efektiivsust. Samuti meeldis tema innustus leida igast ainest midagi, mis muudab selle aine oluliseks – siis on lihtsam ka häid tulemusi saavutada. (Karmo, 2016)

Üldiselt jäin loengutega rahule, kuid kuna olen õpinguid alustanud üsna minimaalsete IT-alaste teadmistega, siis oleks olnud huvitav kuulata sellel erialal töötavate inimeste kogemustest rohkem. Samas leian, et kuna kaugõppesse on üsna paljud asunud õppima juba IT-alase töö kõrvalt, siis on mul palju õppida ja areneda mitte ainult õppejõudude toel, vaid saades kogemusi ja toetust ka teiste kaasõppurite näol.


Õpingukorralduse küsimuste vastused

Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine tuleb teha ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust. Kordussooritud riigi finantseeritaval kohal on tasuta, tasulisel (OF) kohal tuleb tasuda 20€. (IT Kolledž, 2016)

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus
Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele: • … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; • … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. • … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitara riigiportaalis taotlus, milla tarbeks hangib portal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingute andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. Minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP. Kui õpilane mahtu ei täida, pole tal võimalik toetust taotleda. (IT Kolledž, 2016)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Kuna semestris on kohustuslik saada vähemalt 27 EAP-d, siis tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses. Esitatav arve on seega 100€. (IT Kolledž, 2016)


Viited

1. IT Kolledž (25.10.2016) Õppekorralduse eeskiri []
2. IT Kolledž (25.10.2016) Õppemaks[]
3. IT Kolledž (25.10.2016) KKK []
4. K. Karmo. (25.10.2016) Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele []
5. P. Lorents. (23.09.2016) Õpingukorraldus ja erialatutvustus []
6. M. Spitsõn. (23.09.2016) Õpingukorraldus ja erialatutvustus []
7. J. Tretjakov. (23.09.2016) Õpingukorraldus ja erialatutvustus []
8. M. Varendi. (23.09.2016) Õpingukorraldus ja erialatutvustus []