Kuldneloojang

Meeskond

• Andrus Seiman
• Marko Belzetski
• Priit Tiganik
• Kristjan Peterson

Analüüs

Kirjeldus

Vanadekodu “Kuldne loojang” on vanadekodu nagu vanadekodud ikka. Siin kantakse igapäevast hoolt vanemate inimeste eest, kes üksi enam hakkama ei saa ja kelle eest hooldamise on lähedased inimesed usaldanud professionaalide kätte. Vananevas ühiskonnas on vajadus säärase teenuse vastu suur ja pidevalt kasvav, seetõttu on konkurents tihe. Kuna teenuse kvaliteet on vanadekodule “Kuldne loojang” südameasi, on juhtkond otsustanud investeerida teenuse kvaliteedikontrolli digitaliseerimisse. On tehtud plaan luua infosüsteem, mis aitab põetajatel pidada järge klientidega igapäevaselt sooritatavate protseduuride üle. Kuna infotehnoloogia on juhtkonnale võõras teema, siis on otsustatud alustada vaikselt ja liikuda samm haaval. Seetõttu on disainitav infosüsteem kaunis väike.

Kasutajad

• vanadekodu arstid
• klientide lähedased
• põetajad
• juhtkonna poolt volitatud administratiivsed kasutajad.

Nõuded

Vanadekodu arsti vastutada on klientide tervise jälgimine. Vajadusel teeb arst tervisekontrolli käigus ettekirjutisi, mille järgi põetajad klientide eest hoolitsevad. Iga ettekirjutise kohta on teada kirjeldus, algus ja lõpu kuupäev ning sagedus, mis ütleb kui tihti protseduure ette tuleb võtta. Vanadekodus võib tegutseda korraga mitu arsti. Ühele kliendile võib ettekirjutisi teha mitu erinevat arsti. Kuna klientide eest hoolitsemine käib kindlate graafikute alusel, siis peab ettekirjutises märgitud protseduuri sagedus tulema lubatud sageduste sõnastikust, mis sisaldab sagedusi nagu “kolm korda päevas peale sööki”, “hommikul ja õhtuti enne sööki”, jne. Kui arst on ettekirjutise teinud, siis vastavalt alguse ja lõpukuupäevadele ning valitud sagedusele genereeritakse süsteemi kõik üksikud protseduurid, mis selle ettekirjutuse täitmiseks on vaja teostada. Protseduuride läbi viimiseks on vanadekodus põetajad. Põetajate ülesanne on klientide eest hoolitsemine ja arstide ettekirjutuste elluviimine. Kuna patsiente on palju ja ettekirjutused erinevad, siis on vaja olla hoolas. Infosüsteem on selleks, et aidata põetajatel järge pidada, mis tööd on juba tehtud või mis töid on veel vaja teha. Selleks kuvab infosüsteem kõiki ühe toa või ühe kliendi kohta tänasel päeval tehtavaid protseduure. Kui protseduur on täide viidud, siis saab põetaja märkida selle tehtuks ja asuda järgmiseid ülesandeid täitma. Lähedastel on esialgu infosüsteemis väike roll. Nemad saavad lihtsalt uurida, mis ettekirjutisi arst on nende lähedaste kohta teinud ja kas need on kõik ikka ellu viidud. Administraatoritel on voli luua teisi kasutajaid ja jagada neile rolle. Lisaks on neil võimalus kontrollida arstide ja põetajate töid ning korraldada klientide paiknemist tubades.