Automated storage tiering: Difference between revisions
Created page with "=Sissejuhatus= Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eest..." |
No edit summary |
||
| Line 16: | Line 16: | ||
=Sisu= | =Sisu= | ||
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad, ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muud vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal.<ref>[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref> | Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad, ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muud vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref> | ||
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrid) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis. Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. <ref | Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrid) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis. Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /> | ||
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref | Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /> | ||
<pre> </pre> | <pre> </pre> | ||
Revision as of 21:59, 12 June 2018
Sissejuhatus
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus".
VIITE NÄIDIS [1] [2] [3] [4] [5] [6] [7] [8] [9] [10]
Sisu
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad, ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muud vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal.[11]
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrid) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis. Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. [11] Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. [11]
Kokkuvõte
Autor
Annika Kask
AK21
