InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas: Difference between revisions

Revision as of 02:47, 30 April 2021

Autorid: Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman, Silver Karutoom

Sissejuhatus

Tallinnast on Ida-Aafrika riigi Etioopia pealinna linnulennult umbes 5600km. Seda on 1000km vähem kui Ühendriikide idakaldal asuvasse New Yorki. Ometigi tundub Manhattan meile asuvat lähemal kui sügaval Aafrikas asuv Addis Ababa.^[3] Lennuühendus New Yorkiga on väga hea ja kahtlemata on Manhattanil käinud väga palju eestlasi. Ida-Aafrikasse on seevastu siitkandi rahvast oluliselt vähem sattunud. Ehkki SARS-CoV-2 pandeemiast tulenevate reisipiirangute tõttu on eestlaste seas viimasel ajal väga populaarseks puhkuse sihtmärgis saanud Tanzaania.

Suur osa Aafrikast asub meile lähemal kui üldiselt eestlaste seas populaarsed olevad sihtmärgid nagu Austraalia, Uus-meremaa, Usa, Kanada, India, Tai, Indoneesia oma Bali saarega ja teised maad, kuhu hea meelega sõidetakse tööle, puhkama või ka mõlemat. Ehki Aafrika on lähedal, tundub ta meile kauge. Me teame sellest maast väga vähe. Meie teadmised on piiratud ja varjutatud eelarvamustest. Uudiseid, kui me neid üldse kuuleme, on pigem ikka seotud halbade sündmustega.

Maailma sündmustele tundub Aafrikal olevat vähe mõju. Uudistes mainitakse Aafrika riike pigem ikka negatiivses võtmes ja harva. Tavaliselt ikka ainult siis kui kedagi sealt paadiga Euroopasse tahab sõita, kedagi tapetakse, kusagil on rahutused või sõditakse. Ometigi on viimastel aastatel hakanud uudistesse ilmuma artikleid ka sellest, kuidas on Aafrika sattunud Hiina huviorbiiti. Midagi siin peab olema, kui üks maailma suurimaid majandusi peab oluliseks oma kohalolu sellel mandril arendada.^[4]^[5]

Suhteliselt olematu tundub Aafrika mõju olevat ka maailmamajanduslikus mõttes. See on maa kus puuritakse naftat, kaevatakse teemanteid ja kulda ning kus tehakse raha savannis elavate loomadega, neid siis valgele inimesele näidates, või siis neid nahkade, võhkade või trofeede tarvis küttides. Ameerikas tehakse vägevaid autosid ja Hiinas kõikke muud, mida meil elus vaja võib minna, aga Aafrikas justkui ei tehta mitte midagi. Arenenud tööstus seal nagu polekski. Samas elab Sahhaara aluses Aafrikas üle miljardi inimese, mida on rohkem kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas täna kokku.^[6] Midagi peavad kõik need inimesed seal elatise teenimiseks tegema. ÜRO hinnangul kasvab selle piirkonna rahvaarv sajandi lõpuks 3.7 miljardi inimese juurde, ületades kõiki teisi maailmajagusid, sealhulgas jättas preagu kõige suurema rahvaarvuga riigi Hiina kaugele maha.^[7]. Kui vaadata näiteks Ida-Aafrika suurimaid riike nagu Keenia, Tansaania ja Etioopia ning asetada need Euroopa kaardile, siis juba pindala poolest on selle väikese Aafrika nurga suurus muljetavaldav.

Me võime Aafrikat eirata, aga kui kaua? Ehk on õige aeg avada silmad ja teha tutvust, millise maaga meil tegelikult tegu on.

Uurimustöö sisu ja eesmärk

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on "tuua" Aafrika meile lähemale. "InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas" on võrdlemisi ambitsioonikas pealkiri. Paraku sai kohe peale pealkirja esitamist selgeks, et Aafrika on niivõrd hiiglaslik manner, et ühest uurimustööst jääb väheseks. Seetõttu plaanisime töös piirduda Sahhaara aluse Aafrika kirjaldamisega, kuid peale mõningast järelemõtlemise sai selgeks, et ka see piirang on liiga suur neljasele töörühmale. Seetõttu otsustasime kitsendada uuritava ala veelgi ja seadsime mõtteliseks piiriks Ida-Aafrika. Otsus on seotud ka Eesti Vabariigi välispoliitiliste plaanidega, millest uurimustöö raames räägime ka eraldi.^[8]

Soovime keskenduda just selle piirkonna infotehnoloogilistele arengutele, põgusalt tutvustades selle piirkonna suurimaid, stabiilsemaid ja arenenumaid riike, jättes töö piiratud mahust tulenevalt "väiksemad" riigid seekord kõrvale. ^[9]

Anname kiire ülevaate uuritavast riigist. Jällegi piirdudes töö mahu tõttu vaid tõesti kõige tähtsamate faktide ära märkimisega ning püüame tuvastada, kui arenenud ja stabiilsete riikidega on uuritavate maade puhul tegu. Mil määral on kaasaegne infotehnoloogia, mida klassikaliselt võiks seostada palju lähemate riikidega, saadaval/levinud Aafrika ühiskonnas? Mil määral infotehnoloogia mõjutab sealset eluolu ja mida on meil tulevikus sealt oodata?

Ida-Aafrika

Ida-Aafrika definitsioon. Kasutame käesolevas töös piiratud geograafilist määratlust. Piirdudes (va kodusõjas olev Somaalia).

https://saylordotorg.github.io/text_world-regional-geography-people-places-and-globalization/s10-05-east-africa.html^[10]

Ülevaade piirkonna (suurematest) riikidest

Mida riigist kirjutada

Lühike ajalooline ülevaade
- Koloniaalne taust
- Külma sõja aegsed trendid.
- Keeleruum/religioon/vb ka etniline kuuluvus.
Riik praegu (Stabiilne? Turvaline? arenenud majandusega? kasvava tarbijaskonnaga?):
- Poliitiline olukord
- Majandusliku arengu põhinäitajad viimase 30 aasta jooksul.
- Demograafilised suundumused.
IT
- Olukord internetiga (lihtsustatult, kas seda on, kuidas seda kasutatakse, Dial-upiga, kohvikud)
- Tarbimisharjumused (telefonid vs nutitelefonid vs arvutid). Kui kättesaadavad on sellised
- Kas on olemas mingi kohalik "Silicon valley", esineb start-up kultuuri?
- Kas seal on mingeid kõvasid veebiplatvorme tekkinud, maailmatasemel ettevõtteid?
- IT-ga seotud suundumised üleüldiselt
Kas mõni Eesti firma toimetab seal (Esitluselt: Bolti kaasasutaja Martin Villig ja Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu).

Keenia

Aukonsul: Kardi Humal Ayal ^[11]

Tanzaania

Ajalugu

Tanzania Ühendvabariik tekkis 1964. aastal Tanganjika ja Sansibari ühinemise järel. Tanzania jaguneb 31 piirkonnaks. Seal elab üle 120 etnilist gruppi ning räägitakse üle 100 erineva keele. Kõige suurem etniline grupp, Sukuma, moodustab Tanzaania rahvastikust ca 16%

Enne iseseisvumist olid nii Tanganjika kui ka Sansibar Briti Impeeriumi asumaad.

Tänapäev

Kuigi Tanzania on 20% maailma kõige vaesemte riikide seas, on seal viimaste aastakümnete jooksul olnud pidev ning püsiv majandustõus. Lisaks majanduskasvule on Tanzaanias viimastel aastakümnetel olnud pidev positiivne iive. Praeguste rahvastikukasvunumbrite püsimise juures ületab Tanzaania rahvaarv 100 miljoni piiri aastaks 2042.

Olenemata viimaste aastakümnete majanduskasvust, elab kaks kolmandikku Tanzaania rahvastikust allapoole vaesuspiiri. Selle peamiseks põhjuseks on majanduskasvu konsentreerumine loetud valdkondade, nagu telekommunikatsioon, finantsteenused ning jaekubandus, ümber. Kuna need valdkonnad koonduvad pigem linnade ümber, on ka linnades ning maapiirkonnas elavate inimeste sissetulekute vahe on märkimisväärne.

Etioopia

Etioopia on üleüldiselt Aafrika kontinendil olevatest riikidest populatsiooni mõistes suuruselt teine (2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 110876031 inimest) ning ka üks vanimaid, olles sisuliselt asutatud juba ligikaudu 2000. aastat tagasi (Jälgi on võimalik taga ajada kuni Aksumite Kuningriigini). Ajalooliselt on Etioopia ka unikaalne võrreldes teiste Aafrika riikidega, sest kui välja arvata lühike okupatsiooni periood aastatel 1936-1941, siis on Etioopia sisuliselt ainus riik, kes ei ole pidanud kannatama kolonialismi all. Samas on Etioopia 20. sajandi ajalugu olnud suhteliselt verine, sest aastal 1974 kukutas riigipöörde käigus Dreg'i junta keisri Haile Selasse ning kuni aastani 1991 toimusid Etioopias pidevalt kas verised ülestõusud mässuliste poolt või siis suure mastaabilised põua perioodid. Pärast junta kukutamist kulus veel kolm aastat enne kui 1994. aastal võeti vastu Etioopia põhiseadus ning esimesed demokraatilikud valimised toimusid selle järgnenud aastal 1995. Järgnevad aastad on taaskord olnud vaatamata küllalt mitmele erinevale parteile üllatavalt stabiilne. Huvitav on ehk välja tuua veel seda, et Etioopial on ainult üks rahvuslik püha ning selleks on just Derg'i juntast vabanemise päev, mis toimus 28. mail, 1991^[12].

Etniliselt on analoogselt teistele Aafrika riikidele ka Etioopia küllalt kirju jaotudes protsenduaalselt järgnevalt:

Oromo - 34.9%
Amhara - 27.9%
Tigray - 7.3%
Sidama - 4.1%
Welaita - 3%
Gurage - 2.8%
Somali - 2.7%
Hadiya - 2.2%
Afar - 0.6%
Määratlemata teised - 12.6%

Analoogselt kirju on asjalugu ka Etioopias räägitavate keelte ja religioonidega.

Demograafiliselt on Etioopia aga peamiselt agrikultuuriline riik, kus üle 80% populatsioonist elab maaelu. Mõneti sellest ning lähtuvalt erinevatest meditsiinilistest edasiminekutest on küll viimase kümnendi raames noorte laste surmad küll langenud aga ka kuna keskmiselt ühe naise kohta sünnitatakse rohkem kui viis last, siis on jätkanud ka Etioopia populatsioon plahvatuslikku kasvamist. Viimasest tõsiasjast on ka Etioopial probleeme kiiresti vähenema maa alaga, kus inimesed elada saavad ning tõsised mured populatsiooni toitmisega. Kusjuures vanuselises läbilõikes jaguneb Etioopia järgnevalt (2020. aasta seisuga):

0 - 14 : 39.81%
15 - 24 : 19.47%
25 - 54 : 32.92%
55 - 64 : 4.42%
65+ : 3.38%

Majanduslik on ei ole küll Etioopia väga rikas riik aga on samas kuni aastani 2016 nautinud SKT iga aastast kasvu vahemikus 8%-11%, mis juhtumisi teeb temast ka IMF'iga liitunud 188'st riigist kõige edukama. Lisaks on Etioopia Gini koefitsent võrreldav Skandinaavia riikidega. See edu on saavutatud peamiselt keskvalitsuse ekstensiivsete investeeringute toel riigi infrastruktuuri (elektrijaamad, maanteed ja raudteed, lennujaamad ja rasketööstus). Samas põhjustatuna just kontrollimatust populatsiooni kasvust, majanduse sõltuvusest ilmastikust (põllumajandus) ja kõigest 49%'i suurusest kirjaoskusest, on siiski tegemist veel ka maailma ühe vaeseima riigiga^[13]. Omapäraselt kuulub Etioopia põhiseaduse järgi kogu maa riigile ning seal asuvad elanikud ning ettevõted saavad vastavat maad ainult rentida. Viimase tegevuse kohta aga kahjuks puudub korralik regulatsioon ning on seetõttu suuresti mõjutatav ka korruptsiooni poolt. Peamise riigist väljapoole vaatava majandusharuna on Etioopial riigi omatud Etioopia Lennuliinid, millele järgeb majanduse mõttes kohvi eksport. Kohvi hind ekspordi mõttes on aga suhteliselt volatiilne ning võib vahel olla seetõttu madala tootlusega. Viimastel aastatel on küll Etioopia üritanud oma eksporti mitmekesistada kuid ilma erilise eduta. Täiendavalt moodustas aastal 2016. riigi tööstus ainult 8% kõikidest eksportidest. Majanduse mõttes on näiteks aga Etioopia pangandus ja telekommunikatsioon piiratud riigi siseste ettevõtmistega, kuigi mõningates erandjuhtudes on ka väliseid investeeringuid lubatud.

^[14]

Eest Aafrika regioonistrateegia 2020-2030

Põhisisu

Strateegia piirdub Ida-Aafrikaga. Strateegia tutvusõhtul räägiti päris hästi, miks selline valik tehti. Eraldi julgeoleku strateegia on seotud Lääne-Aafrikaga (Mali ennekõike), mis jääb tööst välja.

^[15] ^[16] ^[17] ^[18]

Konkreetsed plaanid

Mis siis selle raamest tegema hakatakse? (Uute saatkondade avamine ja aukonsulite ametisse panemine. Vist ka mingid toetusmeetmed Eesti firmadele) ^[19]

Kriitika/väljavaated

Kas on sellisel asjal mõtet? Kas Eesti ^[20]

Kokkuvõte

Mis me siis sellest õppisime?

Viited

[1] ttps://www.mapdevelopers.com/draw-circle-tool.php?circles=%5B%5B5774505.31%2C59.4372155%2C24.7453688%2C%22%23AAAAAA%22%2C%22%23000000%22%2C0.4%5D%5D

[2] ttps://thetruesize.com/#?borders=1~!MTU4MjE0NjY.NTgyMjEwMw*MzMwNzQ4MjY(MTA4MjA5MjA~!ET*NTg2MDg4MQ.MTY2OTQ5MDU)NQ~!TZ*NjYxMTgxOQ.MTYyMzkyMjg)Ng~!KE*NTU3MjI4OA.MTY5OTM3MjY)Nw

[3] ttps://earth.google.com/web/

[4] ttps://kultuur.err.ee/973254/rein-kuresoo-hiina-draakon-aafrikas

[5] ttps://www.err.ee/1091562/hiina-sai-djibouti-merevaebaasis-voimekuse-lennukikandjaid-teenindada

[6] ttps://www.un.org/en/development/desa/population/publications/pdf/popfacts/PopFacts_2019-6.pdf

[7] ttps://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf

[8] ttps://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-tutvustas-eesti-aafrika-regioonistrateegiat

[9] ttps://saylordotorg.github.io/text_world-regional-geography-people-places-and-globalization/s10-05-east-africa.html

[10] ttps://saylordotorg.github.io/text_world-regional-geography-people-places-and-globalization/s10-05-east-africa.html

[11] ttps://vm.ee/et/riigid/kenya?display=estonian_honorary_consuls

[12] ttps://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ethiopia/

[13] ttps://www.africaw.com/major-problems-facing-ethiopia-today

[14] ttps://vm.ee/et/riigid/etioopia?display=estonian_representations

[15] ttps://vm.ee/et/eesti-aafrika-strateegia

[16] ttps://vm.ee/sites/default/files/eesti_aafrika_regioonistrateegia_2020-2030_pohijareldused.pdf

[17] ttps://www.err.ee/1608104473/eesti-avab-jargmisel-aastal-saatkonna-kenyas

[18] ttps://worksup.com/app/#/event/agenda/plan

[19] ttps://www.err.ee/1608104473/eesti-avab-jargmisel-aastal-saatkonna-kenyas

[20] ttps://www.terveilm.ee/leht/blogi/kahepoolne-koostoo-aafrikaga-voi-eesti-kolooniate-loomine/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

@@ Line 70: / Line 70: @@
 ==Etioopia==
-Etioopia on üleüldiselt Aafrika kontinendil olevatest riikidest populatsiooni mõistes suuruselt teine (2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 110876031 inimest) ning ka üks vanimaid, olles sisuliselt asutatud juba ligikaudu 2000. aastat tagasi (Jälgi on võimalik taga ajada kuni Aksumite Kuningriigini). Ajalooliselt on Etioopia ka unikaalne võrreldes teiste Aafrika riikidega, sest kui välja arvata lühike okupatsiooni periood aastatel 1936-1941, siis on Etioopia sisuliselt ainus riik, kes ei ole pidanud kannatama kolonialismi all. Samas on Etioopia 20. sajandi ajalugu olnud suhteliselt verine, sest aastal 1974 kukutas riigipöörde käigus Dreg'i junta keisri Haile Selasse ning kuni aastani 1991 toimusid Etioopias pidevalt kas verised ülestõusud mässuliste poolt või siis suure mastaabilised põua perioodid. Pärast junta kukutamist kulus veel kolm aastat enne kui 1994. aastal võeti vastu Etioopia põhiseadus ning esimesed demokraatilikud valimised toimusid selle järgnenud aastal 1995. Järgnevad aastad on taaskord olnud vaatamata küllalt mitmele erinevale parteile üllatavalt stabiilne. Huvitav on ehk välja tuua veel seda, et Etioopial on ainult üks rahvuslik püha ning selleks on just Derg'i juntast vabanemise päev, mis toimus 28. mail, 1991.
+Etioopia on üleüldiselt Aafrika kontinendil olevatest riikidest populatsiooni mõistes suuruselt teine (2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 110876031 inimest) ning ka üks vanimaid, olles sisuliselt asutatud juba ligikaudu 2000. aastat tagasi (Jälgi on võimalik taga ajada kuni Aksumite Kuningriigini). Ajalooliselt on Etioopia ka unikaalne võrreldes teiste Aafrika riikidega, sest kui välja arvata lühike okupatsiooni periood aastatel 1936-1941, siis on Etioopia sisuliselt ainus riik, kes ei ole pidanud kannatama kolonialismi all. Samas on Etioopia 20. sajandi ajalugu olnud suhteliselt verine, sest aastal 1974 kukutas riigipöörde käigus Dreg'i junta keisri Haile Selasse ning kuni aastani 1991 toimusid Etioopias pidevalt kas verised ülestõusud mässuliste poolt või siis suure mastaabilised põua perioodid. Pärast junta kukutamist kulus veel kolm aastat enne kui 1994. aastal võeti vastu Etioopia põhiseadus ning esimesed demokraatilikud valimised toimusid selle järgnenud aastal 1995. Järgnevad aastad on taaskord olnud vaatamata küllalt mitmele erinevale parteile üllatavalt stabiilne. Huvitav on ehk välja tuua veel seda, et Etioopial on ainult üks rahvuslik püha ning selleks on just Derg'i juntast vabanemise päev, mis toimus 28. mail, 1991<ref>https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ethiopia/</ref>.
 Etniliselt on analoogselt teistele Aafrika riikidele ka Etioopia küllalt kirju jaotudes protsenduaalselt järgnevalt:
@@ Line 93: / Line 93: @@
 * 65+     :  3.38%
-Majanduslik on ei ole küll Etioopia väga rikas riik aga on samas kuni aastani 2016 nautinud SKT iga aastast kasvu vahemikus 8%-11%, mis juhtumisi teeb temast ka IMF'iga liitunud 188'st riigist kõige edukama. Lisaks on Etioopia Gini koefitsent võrreldav Skandinaavia riikidega. See edu on saavutatud peamiselt keskvalitsuse ekstensiivsete investeeringute toel riigi infrastruktuuri (elektrijaamad, maanteed ja raudteed, lennujaamad ja rasketööstus). Samas põhjustatuna just kontrollimatust populatsiooni kasvust ning majanduse sõltuvusest ilmastikust, on siiski tegemist veel ka maailma ühe vaeseima riigiga. Omapäraselt kuulub Etioopia põhiseaduse järgi kogu maa riigile ning seal asuvad elanikud ning ettevõted saavad vastavat maad ainult rentida. Viimase tegevuse kohta aga kahjuks puudub korralik regulatsioon ning on seetõttu suuresti mõjutatav ka korruptsiooni poolt.
+Majanduslik on ei ole küll Etioopia väga rikas riik aga on samas kuni aastani 2016 nautinud SKT iga aastast kasvu vahemikus 8%-11%, mis juhtumisi teeb temast ka IMF'iga liitunud 188'st riigist kõige edukama. Lisaks on Etioopia Gini koefitsent võrreldav Skandinaavia riikidega. See edu on saavutatud peamiselt keskvalitsuse ekstensiivsete investeeringute toel riigi infrastruktuuri (elektrijaamad, maanteed ja raudteed, lennujaamad ja rasketööstus). Samas põhjustatuna just kontrollimatust populatsiooni kasvust, majanduse sõltuvusest ilmastikust (põllumajandus) ja kõigest 49%'i suurusest kirjaoskusest, on siiski tegemist veel ka maailma ühe vaeseima riigiga<ref>https://www.africaw.com/major-problems-facing-ethiopia-today</ref>. Omapäraselt kuulub Etioopia põhiseaduse järgi kogu maa riigile ning seal asuvad elanikud ning ettevõted saavad vastavat maad ainult rentida. Viimase tegevuse kohta aga kahjuks puudub korralik regulatsioon ning on seetõttu suuresti mõjutatav ka korruptsiooni poolt.
-Peamise riigist väljapoole vaatava majandusharuna on Etioopial riigi omatud Etioopia Lennuliinid, millele järgeb majanduse mõttes kohvi eksport. Viimastel aastatel on küll Etioopia üritanud oma eksporti mitmekesistada ilma erilise eduta. Täiendavalt moodustas aastal 2016. riigi tööstus ainult 8% kõikidest eksportidest.
+Peamise riigist väljapoole vaatava majandusharuna on Etioopial riigi omatud Etioopia Lennuliinid, millele järgeb majanduse mõttes kohvi eksport. Kohvi hind ekspordi mõttes on aga suhteliselt volatiilne ning võib vahel olla seetõttu madala tootlusega. Viimastel aastatel on küll Etioopia üritanud oma eksporti mitmekesistada kuid ilma erilise eduta. Täiendavalt moodustas aastal 2016. riigi tööstus ainult 8% kõikidest eksportidest.
 Majanduse mõttes on näiteks aga Etioopia pangandus ja telekommunikatsioon piiratud riigi siseste ettevõtmistega, kuigi mõningates erandjuhtudes on ka väliseid investeeringuid lubatud.