IKT ja keskkonna jalajälje seosed: Difference between revisions
| Line 9: | Line 9: | ||
=== Nutikad transpordisüsteemid === | === Nutikad transpordisüsteemid === | ||
Nutikad transpordisüsteemid võivad vähendada sõidukite poolt tekitavat õhusaastet, muutes juhtide käitumist ning pakkudes teadlikumatele sõidukijuhtidele | Nutikad transpordisüsteemid võivad vähendada sõidukite poolt tekitavat õhusaastet, muutes juhtide käitumist ning pakkudes teadlikumatele sõidukijuhtidele võimalusi vähem keskkonda saastavaks liiklemiseks. Monzoni jt. ettekandes <ref name=monzon>Monzón, A., Garcia-Castro, Á. ja Valdes, C, "Methodology to Assess the Effects of ICT-measures on Emissions. The Case Study of Madrid.", ''16th Conference on Reliability and Statistics in Transportation and Communication, RelStat’2016, 19-22 October, 2016, Riga, Latvia,'' Procedia Engineering, 178 (2017), lk 13-23. doi: https://doi.org/10.1016/j.proeng.2017.01.054. Kasutatud: 14.04.2023.</ref> tutvustatakse Madridis 2013. aasta aprillis tehtud uuringut, milles selgusid mitmed {{CO2}} emissiooni vähendamisele positiivselt mõjuvad IKT lahendused: | ||
# '''Keskmise kiiruse mõõtmine teelõigul''' (ingl. k ''section speed control'') - tegemist on ennekõike liiklusohutuse meetmega, kuid uuring näitab ka selle positiivset mõju {{CO2}} emissiooni vähendamisele tänu ummikute tekkimise ennetamise võimalusele. Süsteem koosneb teelõigule sisenevatest ja sellelt väljuvatest automaatsetest numbrituvastussüsteemidest, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust sellel teelõigul. Kiiruseületajaid karistatakse trahviga. | # '''Keskmise kiiruse mõõtmine teelõigul''' (ingl. k ''section speed control'') - tegemist on ennekõike liiklusohutuse meetmega, kuid uuring näitab ka selle positiivset mõju {{CO2}} emissiooni vähendamisele tänu ummikute tekkimise ennetamise võimalusele. Süsteem koosneb teelõigule sisenevatest ja sellelt väljuvatest automaatsetest numbrituvastussüsteemidest, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust sellel teelõigul. Kiiruseületajaid karistatakse trahviga. | ||
# '''Muutuvad kiiruspiirangud''' (ingl. k ''variable speed limits'') - kiiruspiirangute haldamise süsteemid, mis võimaldavad ajutiselt muuta mõne teelõigu piirkiirust vastavalt tegelikele liiklusoludele ning vähendada seeläbi ummikute teket. | # '''Muutuvad kiiruspiirangud''' (ingl. k ''variable speed limits'') - kiiruspiirangute haldamise süsteemid, mis võimaldavad ajutiselt muuta mõne teelõigu piirkiirust vastavalt tegelikele liiklusoludele ning vähendada seeläbi ummikute teket. | ||
Revision as of 18:40, 14 April 2023
Sissejuhatus
Laias laastus jagunevad IT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (nn "systemic effect" või "rebound effect") positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemine omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.[1]
IKT mõju CO2 emissioonile
CO2 emissioone vähendavad IKT süsteemid
Nutikad transpordisüsteemid
Nutikad transpordisüsteemid võivad vähendada sõidukite poolt tekitavat õhusaastet, muutes juhtide käitumist ning pakkudes teadlikumatele sõidukijuhtidele võimalusi vähem keskkonda saastavaks liiklemiseks. Monzoni jt. ettekandes [2] tutvustatakse Madridis 2013. aasta aprillis tehtud uuringut, milles selgusid mitmed CO2 emissiooni vähendamisele positiivselt mõjuvad IKT lahendused:
- Keskmise kiiruse mõõtmine teelõigul (ingl. k section speed control) - tegemist on ennekõike liiklusohutuse meetmega, kuid uuring näitab ka selle positiivset mõju CO2 emissiooni vähendamisele tänu ummikute tekkimise ennetamise võimalusele. Süsteem koosneb teelõigule sisenevatest ja sellelt väljuvatest automaatsetest numbrituvastussüsteemidest, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust sellel teelõigul. Kiiruseületajaid karistatakse trahviga.
- Muutuvad kiiruspiirangud (ingl. k variable speed limits) - kiiruspiirangute haldamise süsteemid, mis võimaldavad ajutiselt muuta mõne teelõigu piirkiirust vastavalt tegelikele liiklusoludele ning vähendada seeläbi ummikute teket.
- Püsikiiruse hoidja (ingl. k cruise control) - tegemist on sõidukijuhi enda poolt aktiveeritava süsteemiga, mis hoiab sõiduki kiirust püsivalt samal kiirusel ning hoiab seeläbi ära äkilisi kütusekulukaid kiiruse muutumisi. Sellel süsteemil on positiivsed mõjud CO2 emissiooni vähendamisele pikemate teelõikude puhul.
- Rohenavigeerimine (ingl. k green navigation) - tegemist on lahendusega, kus sõidukijuhid valivad navigatsioonisüsteemi poolt pakutavatest valikutest sellise, mis minimeerib CO2 emissioone.
Üllataval kombel ei kinnitanud uuring säästvaid sõidustiile (ingl k. eco-driving) toetavate süsteemide positiivset mõju CO2 emissioonile - pigem vastupidi, simulatsioonid näitasid, et suurema liiklusega piirkondades säästvaid sõidustiile evivate sõidukijuhtide arvu kasvades mõjub see CO2 emissioonile kasvavalt, kuna see soodustab ummikute teket.
IKT mõju elektrieneria tarbimisele ja hinnale
PLAAN: “ICT increases energy consumption”. Vaataks aga seda natuke laiemalt jalajälje mõttes. Ehk siis, mitte, et lihtsalt tarbitakse palju ja tulevikus rohkem ja oi mis see kõik hindadega teeb. Vaid veidi ka mõju keskkonnale. Näiteks suured andmekeskused kellel tihti on oma elektrijaamad etc. Ja kas seda saaks ka kuidagi ühiskondlikult kasulikult tööle panna.
IKT sektori seadmete arvu kasv mõjutab tarbimist…
IKT Suurtarbijad (andmekeskused, cloud) nende energiavajadus ja jalajälg keskkonnale
IKT seadmete tootmise ja tarbimisega tekkivad jäätmed
IKT positiivne mõju: kasutamine keskkonnaseire läbiviimisel
Elustiili ja harjumuste mõju keskkonna jalajäljele IT alal
Inimese harjumuste mõju tervisele osatakse päris hästi endale teadvustada - naljalt ei leidu vist inimest, kes ei teaks, et ainult rasvase ja magusa toidu dieedil olles ning end harva liigutades raudset tervist ilmselt oodata ei ole. Üha rohkem on ka inimesi, kes saavad aru mitte ainult enda mõjust keskkonnale jäätmeid sorteerides või seda mitte tehes, vaid ka mõjust, mida avaldavad keskkonnale valikud ostlemisel. Keskkonnaministeeriumi tellitud ja 2022. aastal Turu-uuringute AS poolt läbi viidud keskkonnateadlikkuse uuringust selgub, et 81% elanikest peab end keskkonnateadlikuks ja vaid 14% elanikest arvab, et nad pole keskkonnateadlikud [3]. Igapäevaste keskkonda hoidvate tegevustena osataksegi nimetada prügi ja jäätmete sorteerimist, aga üha sagedamini ka keskkonnasäästliku transpordi kasutamist ja tarbimise piiramist, taaskasutust ja loodushoidu [3]. Märksa vähem teadvustatakse aga igapäevaselt nende harjumuste mõju keskkonnale, mille mõju on keerulisem või mitte nii otsene, sealhulgas nende harjumuste mõju, mida evitakse digimaailmas. Eelmainitud uuringust selgus ka, et vaid harva osati internetist videote vaatamist bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seostada [3].
Lihtsustatult vaadelduna veedab täiskohaga töötav inimene kolmandiku ööpäevast töökeskkonnas, umbes kolmandiku magades ja veel kolmandiku vaba aega veetes, mis võib sisaldada mitmesuguseid tegevusi. Kuidas mõjutavad tööalased, vaba aja veetmise või isegi magamisharjumused keskkonda infotehnoloogia kaudu?
IT harjumused tööl ja keskkonna jalajälg
Tööl (see tähendab tööajal või töökohas või tööajal töökohas) IT alaste harjumuste, mis keskkonnale mõju avaldavad, vaatlemisel ei tohi ära unustada, et tööl on inimestel laias laastus kahesuguseid harjumusi sõltuvalt sellest, kas nad on rohkem tööandja või töötaja rollis. Inimesed, kes on ettevõtetes või asutustes juhtivatel kohtadel, harjumused võivad suuresti erineda teiste töötajate omadest, sest nemad peavad käituma mitte üksnes enda vajadustest ja harjumustest lähtuvalt, vadi sageli terve organisatsiooni huvide ja harjumustega kooskõlas ja protsessid, mida juhtivatel tasanditel kujundatakse võivad nii soodustada kui pärssida harjumuste teket ülejäänud organisatsioonis ning need võivad mõju avaldada paljude teiste inimeste harjumustele.
IT harjumused kodus ja vaba aega veetes ning keskkonna jalajälg
IT harjumused magades ja keskkonna jalajälg
Kasutatud materjal
- ↑ OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.
- ↑ Monzón, A., Garcia-Castro, Á. ja Valdes, C, "Methodology to Assess the Effects of ICT-measures on Emissions. The Case Study of Madrid.", 16th Conference on Reliability and Statistics in Transportation and Communication, RelStat’2016, 19-22 October, 2016, Riga, Latvia, Procedia Engineering, 178 (2017), lk 13-23. doi: https://doi.org/10.1016/j.proeng.2017.01.054. Kasutatud: 14.04.2023.
- ↑ 3.0 3.1 3.2 Turu-uuringute AS, "Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring." [PDF] 2022. [www] https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus/uuringud. Kasutatud: 07.04.2023.
