LVM: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Skangsep (talk | contribs)
Skangsep (talk | contribs)
Line 87: Line 87:


Manuali on võimalik näha, vajutades m. Kõiki võimalikke partitsioone näeb p-d vajutades.
Manuali on võimalik näha, vajutades m. Kõiki võimalikke partitsioone näeb p-d vajutades.
bla
Teine võimalus on keerata LVM abil olemasoleva partitsiooni mahtu suuremaks.


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==

Revision as of 01:52, 29 April 2011

Artikkel on veel pooleli!

Sissejuhatus

Järgnev artikkel on haldustööriistast LVM. Eesmärgiks on tutvustada lugejale vahendi tööpõhimõtteid ning näidata praktilist väärtust. Näited on tehtud Ubuntu Server x.x all.


Eeldused:

  • LVM on sisseehitatud enamustele Linuxi distributionitele, seetõttu mingid lisavahendeid või rakendusi pole vaja installeerida. Kuid kui mingil põhjusel puudub, on pakk ja täpsemad juhised võimalik soetada siit : [1]


  • Kasutaja võiks olla Linux - keskkonnaga tuttav ning kuna tegevus toimub terminalis, seega ka terminalikäskude tundmine oleks vajalik eeldus.


  • Samuti peaks arvestama, et partitsioonitabelite muutmisega võib kaasneda andmete hävinemine.

Mis on LVM ?

LVM (Logical Volume Manager) on füüsiliste salvestusüksuste (volumes) haldusvahend Linuxikeskkonnas.

Ta on loodud kihina ketaste ja failisüsteemi vahele ning ettekujutus oleks selline:

  • Failisüsteemid
  • LVM
  • RAID
  • Füüsilised plokkseadmed (kõvakettad)


Võimalused

LVM-i kasutatakse tavaliselt, et:

  • Muuta olemasoleva failisüsteemi suurust, eeldusel et failisüsteem seda toetab
  • Tekitada kõvakettale partitsioone juurde, neid eemaldada. Sealjuures ei ole kasutusel olevate partitsioonitabelite muutmisel vaja opsüsteemi alglaadida.
  • Hiljem partitsioonide suurusi muuta ilma andmekadudeta.
  • Ühendada kokku väiksemaid füüsilised plokkseadmed üheks suuremaks loogiliseks seadmeks

LVM on kasutatav lisaks veel paljudeks tegevusteks. Sealhulgas:

  • failisüsteemide snapshottide tegemine ja kasutamine
  • loogiliste ketaste triibutamine sarnaselt RAID-0 -le
  • tervete ketaste või osade peegeldamine sarnaselt RAID-1 -le
  • ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu


Kasutamine

Pahatihti on vaja tööjaamale, serverile kettaruumi juurde. Üks võimalus on uue kettaga lisada kodukataloogile juurde lisamahtu.


Partitsioonide info saab käsuga


   [root@ubuntu]# df -k
   Filesystem           1K-blocks      Used Available Use% Mounted on
   /dev/sda3               505636    118224    361307  25% /
   /dev/sda1               101089     14281     81589  15% /boot
   none                     63028         0     63028   0% /dev/shm
   /dev/sda5               248895      6613    229432   3% /tmp
   /dev/sda7              3304768   2720332    416560  87% /usr
   /dev/sda2              3304768   3300536      4232  99% /var
   [root@ubuntu]#


Pärast ketta lisamist masinasse tuleb see partitsioneerida ning seejärel saab partitsiooni peale failisüsteemi teha.


Selleks kasutame fdiski


   [root@ubuntu]# fdisk /dev/sdb


   Disk /dev/sdb: 80.0 GB, 80026361856 bytes
   255 heads, 63 sectors/track, 9729 cylinders
   Units = cylinders of 16065 * 512 = 8225280 bytes

      Device Boot      Start         End      Blocks   Id   System

   Command (m for help):


Manuali on võimalik näha, vajutades m. Kõiki võimalikke partitsioone näeb p-d vajutades.




bla









Teine võimalus on keerata LVM abil olemasoleva partitsiooni mahtu suuremaks.

Kasutatud kirjandus

http://www.gnu.org/software/parted/manual/html_chapter/parted_7.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_%28Linux%29

http://sourceware.org/lvm2/

http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/