Fdisk

Kadri Kalme A22

Pooleli!!!

Sissejuhatus

Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides.

Fdiski kasutamine

Fdiski käivitamine ja käsud:

Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:

fdisk /dev/sdb

sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on. Järgmisena ilmub sulle ette:

Command (m for help):

Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.

Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:

• d - Kustutab partatsiooni.
• n - Lisab uue partatsiooni.
• p - Kuvab partatsiooni tabeli.
• q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.
• w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.
• t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.

Uue partatsiooni loomine:

Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima. Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.

   Command action
      e   extended
      p   primar partition (1-4)

Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:

   Command action
      l   logical (5 or over)
      p   primar partition (1-4)

Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.

Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:

Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.

Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.

Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.

Partatsioonide kustutamine:

Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:

   Partition number (1-5):

Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.

Partatsiooni süsteemi id muutmine:

Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt: Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.

   Hex code (type L to list codes): L
    

Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:

Hex code (type L to list codes): l

0  Empty           1e  Hidden W95 FAT1 80  Old Minix       bf  Solaris
1  FAT12           24  NEC DOS         81  Minix / old Lin c1  DRDOS/sec (FAT-
2  XENIX root      39  Plan 9          82  Linux swap      c4  DRDOS/sec (FAT-
3  XENIX usr       3c  PartitionMagic  83  Linux           c6  DRDOS/sec (FAT-
4  FAT16 <32M      40  Venix 80286     84  OS/2 hidden C:  c7  Syrinx
5  Extended        41  PPC PReP Boot   85  Linux extended  da  Non-FS data
6  FAT16           42  SFS             86  NTFS volume set db  CP/M / CTOS / .
7  HPFS/NTFS       4d  QNX4.x          87  NTFS volume set de  Dell Utility
8  AIX             4e  QNX4.x 2nd part 88  Linux plaintext df  BootIt
9  AIX bootable    4f  QNX4.x 3rd part 8e  Linux LVM       e1  DOS access
a  OS/2 Boot Manag 50  OnTrack DM      93  Amoeba          e3  DOS R/O
b  W95 FAT32       51  OnTrack DM6 Aux 94  Amoeba BBT      e4  SpeedStor
c  W95 FAT32 (LBA) 52  CP/M            9f  BSD/OS          eb  BeOS fs
e  W95 FAT16 (LBA) 53  OnTrack DM6 Aux a0  IBM Thinkpad hi ee  GPT
f  W95 Ext'd (LBA) 54  OnTrackDM6      a5  FreeBSD         ef  EFI (FAT-12/16/

10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b 11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor 12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor 14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary 16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS 17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE 18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto 1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep 1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT Hex code (type L to list codes):

Fdiskist väljumine:

Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.

Kasutatud kirjandus

• http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk
• http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu

http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu

Autor

Kadri Kalme A22 16.05.2011