Osadmin spikker

OSADMIN SPIKKER (V2.0)

Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.

Autor

Kristiina Kaarna

Varasema versiooni autor

V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)

1. TÖÖ FAILIDEGA

Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.

1.1. Loomine

• Faili loomine: touch file

touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

• Kataloogi loomine: mkdir kataloog

mkdir kataloog1

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.

• Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine

mkdir kataloog1/alam1

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloog alam1.

• Alamkataloogide puu loomine

mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloogide puu, kus aste1 sees on aste2 ja selle sees on aste3.

1.2. Kustutamine

• Faili kustutamine: rm fail

rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

• Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog

Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.

rm -r kataloog1

Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.

• Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: rm -r *

NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.

rm -r *

Tulemus: Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.

1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine

• Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi

mv kirjutis.txt kataloog2

Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2

• Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi

Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.

mv kataloog1 kataloog2

Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.

• Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi

mv väikekataloog suurkataloog/alam1

Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .

• Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi

mv kirjutis.txt jutuke.txt

Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.

1.4. Kopeerimine

• Faili kopeerimine: cp KES KELLEKS

cp esilagne uus

Tulemus: fail esialgne kopeeriti failiks uus.

• Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ' cp -r KES KELLEKS '

cp -r esilagne uus

Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks uus.

1.5. Kataloogides liikumine

• Kodukataloogi liikumine: cd

cd

Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.

• Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
• Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..

• Viimati külastatud kataloogi minek: cd -

• Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine

cd /var/log

1.6. Vaatamine

• Kataloogi sisu vaatamine: ls -l

• Faili sees vaatamine: less

Näide: Avame less abil kataloogis /var/log/ sisalduva faili messages

less /var/log/messages

• • käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:

Faili sees allapoole liikumine: n Faili sees ülespoole liikumine: ? Faili algusesse liikumine: g Faili lõppu liikumine: G Abi lugemine: h Väljumine failist ja less-käsust: q

1.7.Otsimine

• Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA

find /etc -name "*.log"

Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log

find /var/log -size 1M

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB.

• Faili SISU järgi vaatamine: grep MIDA KUST

grep sda /var/log -i -R

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse rekursiivselt väljendit sda, olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.

1.8. Failiõigused ja nende muutmine

Käsu ls -l sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:

d/-	rwx	rw-	r--	Ants	tudengid	2007-02-01 16:00	fail.txt
objektitüüp	kasutaja õigused	grupi õigused	muude isikute õigused	kasutaja	grupp	muutmisaeg	nimetus

Objektitüübi puhul tähistab d kataloogi ja - faili.

Võtmete tähendused:

r	w	x
fail: lugemise õigus kataloog: kataloogi sisenemise õigus	kirjutamise õigus	fail: käivitamise õigus; kataloog: ls -l kasutamise õigus

Subjektide tähised:

a	u	g	o
kõik (all)	kasutaja (user)	grupp (group)	kõik teised (others)

• Faili või kataloogi õiguste muutmine: chmod KES MUUDETAV_õigus fail

chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt

Tulemus: kõigilt võetakse õigus käivitada faili kirjutis.txt, grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.

1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine

• Faili või kataloogi omaniku muutmine: chown UUS_omanik kataloog

chown jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 omanikuks saab kasutaja Jaan.

• Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: chown -R UUS_omanik kataloog

chown -R jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.

• Faili või kataloogi grupi muutmine chgrp UUS_grupp kataloog

chgrp tudengid kataloog1

Tulemus: Kataloog kataloog1 hakkab kuuluma gruppi tudengid.

• Grupi ja selle õiguste muutmine

Näide: Anda grupile audio2 faili kirjutis.txt kirjutamise õigus.

Esiteks tuleb muuta faili kirjutis.txt grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).

chgrp audio2 kirjutis.txt chmod g+w kirjutis.txt

• Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga

Näide: Määrata failile kirjutis.txt uueks omanik uks Juhan ja grupiks Tuupur.

chown juhan:tuupur kirjutis.txt |} Tulemus: Faili kirjutis.txt uus omanik on Juhan, kes kuulub gruppi Tuupur. 2. KASUTAJATE HALDAMINE Kasutaja loomine: adduser kasutaja KUHU_gruppi adduser jaan tudengid Tulemus: Luuakse uus kasutaja Jaan, kes kuulub gruppi tudengid. Kasutajale admin-õiguste andmine: adduser kasutaja admin adduser jaan admin Tulemus: Kasutaja Jaan saab admin-õigused. Grupi loomine: addgroup tudengid addgroup tudengid Tulemus: Luuakse uus grupp tudengid. Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: usermod -L kasutaja ja usermod -U kasutaja usermod -L jaan Tulemus: Kasutaja Jaan parool lukustatakse usermod -U jaan Tulemus: Kasutaja Jaan parool vabastatakse lukust. Kasutajanime muutmine: usermod -l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi usermod -l tudeng jaan Tulemus: Kasutaja Jaan uus kasutajanimi on tudeng. Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: usermod –d kodukataloog –m –l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi usermod –d/home/tudengid –m –l tudeng professor Tulemus: Kasutaja professor muutub kasutakaks tudengvõtme -l abil. Uue kasutaja tudeng kodukataloogiks saab kataloog tudengid võtme -d abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega -m. Kasutaja kustutamine: userdel kasutaja userdel jaan Tulemus: Kasutaja Jaan kustutatakse. Iseenda salasõna muutmine: passwd Seejärel tuleb sisestada enda vana salasõna ja 2 korda uus salasõna. Kasutaja salasõna muutmine: passwd kasutaja passwd jaan Seejärel tuleb sisestada 2 korda salasõna, mis seotakse kasutajaga "Jaan". 3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused) Tarkvara paigaldamine: apt-get install programm apt-get install firefox Tulemus:Paigaldatakse programm Firefox. Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja. Tarkvara paigaldamise simuleerimine: apt-get install programm -s apt-get install firefox -s Tulemus:Simuleeritakse proframmi Firefox paigaldamine. Alla-laetava deb-faili paigaldamine: dpkg -i debfail Tarkvara eemaldamine: apt-get remove programm apt-get remove firefox Tulemus:Eemaldatakse programm Firefox. Tarkvara eemaldamise simuleerimine: apt-get remove programm -s apt-get remove firefox -s Tulemus:Simuleeritakse proframmi Firefox eemaldamine. Eelnevalt paigaldatud deb-faili eemaldamine: dpkg -r debfail Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: apt-get remove --purge programm apt-get remove --purge postfix Tulemus: Eemaldatakse meiliprogramm Postfix koos selle seadistustega. Instaleerimisfailide eemaldamine: apt-get clean Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk du -hs. Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: apt-get update Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: apt-get upgrade Aliaste loomine Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta bashrc faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada. nano .bashrc alias paigalda='apt-get install' Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada. . .bashrc Tulemus: Loodi alias paigalda, mida saab kasutada käsu apt-get install asemel: paigalda firefox Tarkvara versiooni vaatamine: apt-cache policy programm apt-cache policy firefox Tulemus: Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm Firefox ja milline versioon sellest. Märge candidate tähistab soovitatavat versiooni. Sõltuvuste vaatamine Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: apt-cache depends programm apt-cache depends nano Tulemus: Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor Nano. Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: apt-cache rdepends programm apt-cache rdepends nano Tulemus: Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori Nano olemasolu. Katkenud paigaldamise parandamine Käsk apt-get –f install kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk dpkg –configure –a viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel. Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: dpkg --get-selections>installifail.txt Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse: dpkg --set-selections<installifail.txt Tarkvarapakettide nimekirja lugemine dpkg --get-selections 4. KETTAJAOD Teooria: Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi). Primaarseid kettajagusid saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu) Virtuaalse kettajao (ehk extended partition ) saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 Loogilisi kettajagusid võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5 Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettaja0 alguse silindrinumbrid kattuvad. Kettajagude tabeli vaatamine: fdisk –l Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod: Device BootStart End Blocks Id System /dev/sdb1 1 62 497983+ 83 Linux /dev/sdb2 133 1044 7325640 5 Extended /dev/sdb5 133 194 497983+ 83 Linux Partitsiooni loomine: fdisk/dev/sdX fdisk /dev/sdb Tulemus: Sisenemine teise ketta (ketas sdb ) prompti, kus pakutakse sisestada käske. Käsuga n luuakse promptist kettale uus kettajagu. Uue kettajao sätted: - Käsk p loob primaarse kettajao ja e loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga l. - Kettajao numbri määramine: 1-4 - Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine. - Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1MB Muud kettajagudega seotud käsud fdisk/dev/sdX promptist: - Käsuga p kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel. - Käsuga q väljutakse promptist muudatusi salvestamata. - Käsuga d kustutatakse promptist kettajagu. - Käsuga w säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse. NB! Kui käsu w sisestamisel annab opsüsteem VEATEATE ("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table."), tuleb lahti ühendada varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku umount allpool. Failisüsteemi loomine: mkfs –t tüüp kettajagu mkfs –t ext4 /dev/sdb1 Tulemus: Kettajaole sdb1 ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem. Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: mount kettajagu kataloog mkdir /var/primaarne mount /dev/sdb1 /var/primaarne Tulemus: Loodud kataloogi /var/primaarne ühendatakse teise ketta esimene kettajagu. Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili /etc/fstab redigeerimisprogrammiga. nano /etc/fstab Pärast muudatuste tegemist nähtub alglaadimisfailist /etc/fstab üldjuhul järgmine: <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass> /dev/sdb2 /var/primaarne ext4 defaults 0 0 Kettajao lahtiühendamine: umount /kettajagu umount /dev/sdb1 Tulemus: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti. 5. SAALEALA Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest: 1) Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine. Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, fdisk prompti käsu w ja ülekirjutamise veateate kohta. NB! Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: swapoff kettajagu . Nt: swapoff /dev/sdb5 2) Loodud kettajao määramine swapi-ile: mkswap kettajagu mkswap /dev/sdb5 3) Alglaadimisfaili /etc/fstab muutmine redigeerimisprogrammiga. nano /etc/fstab Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub /etc/fstab failist järgmine: <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass> /dev/sdb5 none swap sw 0 0 4) Saalimise sisselülitamine: swapon -a Alglaadimisfailist /etc/fstab loetakse sisse swap-i konfiguratsioon. Saaleala olemasolu kontroll: swapon -s 6. TÖÖ PROTSESSIDEGA Protsessitabeli kuvamine: ps -ef Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk PID. Tööde nimekirja kuvamine: jobs Tööde nimekirjast nähtub iga töö number. Protsessile süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr PID kill -9 1305 Tulemus: Tapetakse protsess, mille PID on 1305. Tööle süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr % töö_nr kill -9 %2 Tulemus: Tapetakse töö nr 2. Sümboolse viite loomine: ln -s viidatav_objekt viide ln -s /var/log logid Tulemus: Luukase sümboolne viide logid, mis viitab kataloogile /var/log. Püsiva viite loomine: ln viidatav_objekt viide ln /var/log logid Tulemus: Luukase püsiv viide logid, mis viitab kataloogile /var/log. Suunamised Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli | abil. Suunamine faili toimub sümboli > või >> abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist. env | grep path | cowsay >> text.txt Tulemus: Protsessitabelist otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi cowsay ja sealt omakorda faili text.txt, kirjutades selle sisu üle. grep top | grep –v grep Tulemus: Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei nähtu tulemis, vaid leitakse ainult "top". Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks ctr+z. Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada & märk. Protsessi esiplaanile toomine: fg Töökataloogist programmi käivitamine: ./programmi_nimi