Osadmin spikker

Operatsioonisüsteemide administreerimise spikker (V2.0)

Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.

Autor

Kristiina Kaarna

1. Töö failidega

Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.

1.1. Loomine

• Faili loomine: touch file

touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

• Kataloogi loomine: mkdir kataloog

mkdir kataloog1

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.

• Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine

mkdir alam1 alam2 alam3

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .

või

mkdir -p kataloog1/ alam1,alam2,alam3

Tulemus: kasutaja kodukataloogi luuakse kataloog kataloog1, mille sees on alamkataloogid alam1, alam2, alam3 .

1.2. Kustutamine

• Faili kustutamine: rm fail

rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

• Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog

Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.

rm -r kataloog1

Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.

1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine

• Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi

mv kirjutis.txt kataloog2

Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2

• Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi

mv kataloog1 kataloog2

Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.

• Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi

mv väikekataloog suurkataloog/alam1

Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .

• Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi

mv kirjutis.txt jutuke.txt

Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.

1.4. Kopeerimine

• Faili või kataloogi kopeerimine: cp KES KELLEKS

cp esilagne uus

Tulemus: fail või kataloog esialgne kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .

• Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): cp KES KELLEKS -r

cp esilagne uus -r

Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti vailiks või kataloogiks uus .

1.5. Kataloogides liikumine

• Kodukataloogi liikumine: cd

cd

Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.

• Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
• Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..

• Viimati külastatud kataloogi minek: cd -

• Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine

cd /var/log

1.6. Vaatamine

• Kataloogi sisu vaatamine: ls -l

• Faili sees vaatamine: less

Näide: Avame less abil kataloogis var/log/ sisalduva faili messages

less /var/log/messages

• • käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:

Faili sees allapoole liikumine: n Faili sees ülespoole liikumine: ? Faili algusesse liikumine: g Faili lõppu liikumine: G Abi lugemine: h Väljumine failist ja less-käsust: q

1.7.Otsimine

• Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA

find /etc -name "*.log"

Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log

find /var/log -size 1M

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB.

• Faili sisu järgi vaatamine: grep MIDA KUST

grep sda var/log -i -R

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse rekursiivselt väljendit sda, ignoreerides selle väljendi suur- ja väikealgustähti.

Õigused

s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.                          

fail/kataloog	kasutaja	grupp	muu maailm	kasutaja	grupp	kataloog
d/-	rwx	rwx	rwx	kala	kala	kataloog

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda

                chmod ehk change mode

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]

                chgrp ehk change group

5. muuda kataloogi omanik

                sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]

                chown ehk change owner

Töö protsessidega

kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <ctrl> z

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                kill -9 [process id]

                protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

Kasutajate haldamine

man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta

1. loo kasutaja kala

                adduser [kasutajanimi]

2. loo grupp kalad

                addgroup [uue grupi nimi]

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser [kasutaja] [grupp]

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L [lukustatav kasutaja]

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

                usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] 

                usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!

                usermod –d /home/kala2 kala

                -d on kodukataloogi muutmiseks

                -l on kasutajanime muutmiseks

                -m on vana kasutaja eemaldamiseks

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

                usermod -U [kasutajanimi]

8. kustuta kasutaja kala2

                userdel [opt] kasutaja

                userdel -r [kasutajanimi]

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

Tarkvara haldamine

/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.

1. paigalda programm nano

                sudo –i apt-get install nano

                apt-get install firefox –s

                võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada

2. leia programmi nano version

                apt-cache policy pakinimi

                apt-cache policy nano

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

                apt-cache showpkg pakinimi

                apt-cache showpkg nano

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

                sudo apt-get update

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

                apt-cache search kirjeldus

                apt-cache search monitoring

6. uuenda süsteemi

                apt-get upgrade

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

Määra kausta lab grupiks lab.

                chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]

                chgrp lab lab

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees

                primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4

               sdb1  -- primaarne e primary

               sdb2 -- laiendatud e extended

                sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

                mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]

                mkfs –t ext3 /dev/sdb1

                mkfs ehk make filesystem

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

                nano /etc/fstab

 

        # <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

        täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab 

                mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

                moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]

                käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu swapiks

                mkswap /dev/sdb5

                swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape

                määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

Teenused

Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

                *usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}

                Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse.

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

Webmin install

Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada

1. Otsi üles webmin koduleht

                power of google

2. Lae alla webmin debian package (wget http: //siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

3. installeeri alla laetud deb fail

                dpkg -i allalaetudfail.deb

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

                sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine

                sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid