Wine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kuaru (talk | contribs)
No edit summary
Kuaru (talk | contribs)
No edit summary
Line 1: Line 1:
MINA TEEN SEDA TEEMAT KULLO-KALEV ARU
 


==Üldist==
==Üldist==

Revision as of 23:51, 1 November 2011


Üldist

WINE (Wine Is Not an Emulator) on vabatarkvara, millega saab Windows'i tarkvara tööle panna teistel operatsioonisüsteemidel - Linux'il, Mac OS X'l, FreeBSD'l ja Solaris'el - samamoodi nagu Windows'is. Wine'ga kaasneb ka tarkvarateek Winelib, millega saab kompileerida Windowsi programme, aitamaks neil töötada Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides (Winelib).

Ligikaudu pool Wine'i lähtekoodist on kirjutatud vabatahtlike poolt. Ülejäänud on sponsoreeritud kommertslikke huvisid omavate ettevõtete poolt. Wine toetub suuresti enda kasutajate kommuunile, kus on väga palju kasulikku informatsiooni - arutlused probleemide üle, testimiste tulemused, uued versioonid jne.

Huvitavat: müüte Wine'st.

Ajalugu

Wine'i juured on "jälitatavad" umbes 1993. aastani. Algselt oli analoogne projekt Sun'il - Wabi - sellega sai Solarisel mõnesid Windows'i rakendeid käivitada, aga ikkagi oli vaja Windows'i ja DOS'i installi ja masintasandil emulatsiooni.

1993ndal aastal panid Bob Armstadt (põhiline projektivedaja) ja Eric Youngdale aluse Wine'i projektile, et Windows'i programme saaks tööle panna ka Linuxil. Umbes kuue kuuga töötas läbi Wine'i Solitaire. 1995. aastal lisandus Win32 toetus, samuti mindi üle autokonfiguratsioonile. 1996. aastal lisandusid läbi Wine'i töötavate programmide hulka ka Microsoft Word ja Excel ning samuti loodi samal aastal ametlik koduleht: http://www.winehq.org. Alates sellest on areng olnud eriti hüppeline - lisandusid vabatahtlikud arendajad ning koostööd soovivad firmad.

Alates 1994. aastast on projekti juhtinud Alexandre Julliard.

Ajaloost kodulehel

Wine'i vajalikkus

Sõltuvus Windowsi rakendustest - kuigi teistel operatsioonisüsteemidel on enamike Windows'i baasil töötavate programmide jaoks analoogid olemas, ei piisa sellest. See on ka põhjuseks, miks enamus inimesi Windows'i kasutab. Näiteks töötavad ainult Windows'il enamus mängudest, paljud pangandus- ja raamatupidamisprogrammid ja mitmed teised firmasisesed programmid, koolisüsteemiga seotud tarkvara jne. Läbi Wine'i on väga paljusid neist võimalik ka teiste operatsioonisüsteemidega kasutada.

Turvalisus - Windows on paljude turvaaukude ja levivate viiruste tõttu ebaturvaline. Seda enam, et enamikel arvutitel on operatsioonisüsteemiks Windows - viirused levivad seetõttu väga ruttu ning väga laialdaselt. Üks lahendus on kasutada mõnda teist operatsioonisüsteemi ning vajaminevad rakendused tööle panna läbi Wine'i.

Operatsioonisüsteemi vahetamine - Wine on väga kasulik, kui on soov üle minna Windows'ilt mõnele teisele operatsioonisüsteemile või ka vastupidi. Näiteks saab siis tutvuda ning kohaneda uue operatsioonisüsteemiga, samas siiski kasutades rakendusi, millega harjunud. Wine vähendab kõvasti barjääri, mis segab inimestel operatsioonisüsteemi vahetamist.

Lisaks: kodulehel

AppDB

AppDB ehk Wine Application Database on andmebaas, kus on informatsioon selle kohta, kas ja mis määral ja kuidas töötavad erievad rakendused läbi Wine'i. Soovitud rakendit saab andmebaasist otsida ning seejärel kuvab ette pildi, kus on lühikirjeldus rakenduse kohta ja ka Wine'i testi tulemused selle kohta, mis töötab ja mis ei tööta ja mida pole veel testitud. Iga rakenduse kohta on eraldi how-to osa, kuidas seda läbi Wine'i tööle panna, samuti kasutajatepoolsed kommentaarid, Wine'i versioon, millega rakendit on testitud ning värvi järgi on näha, mis tasemel programm läbi Wine'i töötab:

Näide otsingutulemusest AppDB-s


  • Platinum - töötab suurepäraselt ilma lisakofiguratsioonideta
  • Gold - töötab kõigis aspektides
  • Silver - töötab hästi
  • Bronze - enamjaolt kasutatav
  • Garbage - töötab vähesel määral

Kui jutt mõne rakendi kohta on poolik, saab seda ka ise redigeerida.

Wine'i kasutamine

Enne Wine'i installeerimist võib igaks juhuks üle kontrollida, ega rakendit juba olemas ei ole. Seda saab Linux's teha näiteks kirjutades käsureale Wine -v või apt-cache policy Wine.

Kui selgub, et programmi arvutis ei ole, saab selle alla laadida ja installeerida, kirjutades käsureale sudo apt-get install Wine, läbi Synaptic Package Manager'i (System -> Administration -> ...) või ka koduleheküljelt.

Wine'i konfigureerimiseks on vahend winecfg, mida saab seadistada kas vastavalt ühele programmile või ka kõikidele korraga.

Kui soovitud programm läbi Wine'i kohe tööle ei lähe, tasub vaadata, kas programm on olemas Wine Application Database's. Sel juhul on lehelt võimalik leida, mis peab konkreetse programmi töölesaamiseks tegema ning milliseid konfiguratsioone vaja võib minna.

Kui programmi AppDB-s ei ole: Bugzilla ja test. Samuti on võimalus ka kirjutada Wine'i arendajatele, kes huvi korral asjaga tegelema hakkavad.


Lähemalt sellest, mida teha, kui rakend siiski korralikult ei tööta - vt siit.


Wine'l on ka väga põhjalikud kasutamisjuhendid:

Userguide - üldiselt Wine'st, selle konfigureerimine ja kasutamine.

Wiki-leht - viited, foorumid, küsimused jne

Kasulikke viiteid

  1. Wikipedia
  2. PingviiniWiki
  3. Allalaadimisleht

Kasutatud kirjandus

  1. http://www.winehq.org/
  2. http://wiki.winehq.org/
  3. http://appdb.winehq.org/
  4. http://www.xs4all.nl/~tamuraj/jones2/WineGenealogy.xhtml

Autor

Miina Sikk, rühm 16