Softi RAID Ubuntu baasil.

Autor

Taavo Siimer (AK41)
TÖÖ ON POOLELI !!!!

Versioon

Versioon 0.1 - 19.11.2011a.

Sissejuhatus

Loodan, et selle artikli lugeja on juba eelnevalt installeerinud Ubuntu serverit ja selles osas ei ole vajadust kogu installatsiooni protsessi kirjeldada vaid piirdume olulisema – Softi RAIDi kettasüsteemi konfigureerimisega.
Juhul, kui tekib küsimusi Ubuntu serveri installeerimise osas, siis loodetavasti leiab vastused näiteks sellest juhendist:
https://help.ubuntu.com/11.10/installation-guide/i386/index.html

Antud RAID süsteemi juhend on tehtud võimalikult illustratiivne ja "puust ette ja punaseks", et ei tekiks ülearuseid küsimusi ning arusaamatusi.

Softi RAIDi installeerimise juhend (RAID1, mirror näitega)

Teen punktis 2 läbi graafilise kasutajaliidesega installeerimis ja konfigureerimis läbides partitsioneerimise RAID protseduurid Ubuntu installatsiooni osas.

2. Installeerime Ubuntu serveri, valisin selleks viimase Ubuntu 11.10 x86 (32bit) versiooni (kui arvutil on mälu üle 4GB ja riistvara toetab 64bit OS’i, siis vali 64bit versioon).
Installeerimisel tuleb algul tuttav Ubuntu menüü allpool.

Vali "Install Ubuntu Server" ning tee läbi valikud - keel -> regioon -> klaviatuur -> võrgukaart(did) -> ajavöönd.

2.1. Kuni jõuad menüüni - "Partitioning method“. Vali selle alt "Manual"

2.2. Järgmisena kuvatakse kõvakettad, mis on süsteemis kasutusel.

Allpool menüüs on näha, et on kaks 1TB ketast mida Linux kuvab kui SCSIx ja ATA (kuigi sda ja sdb ütleb, et tegu on SATA ketastega).

Vali ühe SCSIx ketta allpool olevast menüü valikust "pri/log xxGB/TB FREE SPACE" ja pressi enterit.

2.3 Nüüd vali järgmisest menüüst "Automatically partiton the free space":

2.4 Tulemus peaks olema selline nagu allpool toodud pildil.

Tekkisid Primary ja ja Swap partitsioonid.

2.5 Mine "#1 primary xxxGB" kettajao peale ning järgneva´tuleb allpool menüü „Partition settings“.

Siit vali "Bootable flag: on" ja vali alt "Done setting up the partition"

2.6 Tulemus on järgmine, nagu näha ilmus "#1 primary xxxGB" lõppu B, mis tähendab boot partitioni:

2.7 Tee täpselt sama läbi ka allpool toodud teise SCSIx tähistusega kettaga, antud pildil on see SCSI4.

Tee läbi ennem näidatud protseduurid - "Automatically partiton the free space" + "Bootable flag: on" -> "Done setting up the partition".

Tulemus peaks olema selline:

2.8 Nagu eelmist pilti vaadat on näha, et on kadunud esimesel kettal root mounting!

Linux kaotab selle automatselt ära, kuna ei saa olla, et kaks kõvaketast korraga boodivad. Kuid RAID süsteemis juures võib see olla kasulik, et mõlemad kettad on all root mountinguga, kuna kui üks RAIDis olevatest ketastest läheb rikki, siis sisuliselt RAID süsteem lakkab olemas ning booditakse tervelt kettalt süsteem ülesse. Kui aga tervel kettal pole ennem defineeritud bootingut root mounti, siis see ketas ei suuda bootida ka!

Ehk läheme veel esimese kette peale, antud juhul on see meil SCSI3 ja valime allpool toodud valikust "pri/log xxGB/TB FREE SPACE"

Järgnevaga pressi „Use as: do not use“ valikut.

2.9 Valime Ext4 faili süsteemi:

2.10 Ning lõpetame selle ketta partitsioneerimise „Done setting up the partition“

2.11 Järgnevaga on vaja valida "Configure software RAID" ja valida sobiv RAID tase mida teha:

2.12 Nüüd tuleb hoiatus menüü, et kas sa soovid ikka teha muudatusi jne, vali alt "Yes":

2.13 Peale seda tuleb menüü kus vali "Create MD Device":

2.14 Vali sobiv RAID tase, kuna antud juhul oli meil kasutusel 2 kõvaketast, siis nendega on võimalik valida kas RAID1 (mirror) või RAID0 (stripe) RAIDi tasemete vahel!

Meeldetuletuseks - RAID5 nõuaks väheamalt 3 kõvaketast ja RAID10 taseme juures oleks vaja minimaalselt 4 ketast (kaks mirrorit stripetuna).

Valime RAID1 (mirrori):

2.15 Järgnevaga küsitakse, et mitu ketast me soovime RAIDi panna (kuna on mirror, siis kahest piisab) ja valime etteantud 2:

2.16 Edasi küsitakse kas soovime nn varuketast ehk "spare" kasutada.

See oleks väga mõistlik valik, kui on tegu kriitilise tähtsusega serveriga, kuna sellega võimalusega on lihtne võtta kasutusele uus "spare" varuketas kui üks RAID süsteemi osa, mis on ootel, et kui juhul üks peamistest RAID süsteemi ketastest rikneb, siis saab „spare“ võtta kiirelt kasutusse ei pea selleks arvutit välja lülitama ega uut ketast poodi ostma minema...

Meil seda ketast kahjuks ei ole ja selle oleksime pidanud ka ennem partitsioneerima, kui see meil oleks olnud!

Ehk see väärtus jääb 0!

2.17 Edasi küsitakse missugused on "active devices" üldjuhul, kui on kahe kettaga tegu antakse valida sda1 ja sdb1 vahel. Tähistame sda1 ja sdb1 tärniga ja läheme edasi „continue“.

2.18 Nüüd tuleb hoiatus menüü, kas taha ikka partitsiooni tabelit muuta - jah tahame, valime "yes":

2.19 Ja lõpetame RAIDi konfimise "Finish":

2.20 Näeme järgnevaga, et on moodustatud RAID1 tase kahe kettad #0 ja #1.

Samuti on näha, et SCSI3 (sda) ja SCSI4 (sdb) füüsiliste ketaste juures on primary kettajao taga märge „raid“.

2.21 Vaja on RAID muuta booditavaks, siseneme RAID device #1 jao alt sisse ning siseneme „use as: do not use“ menüüsse:

2.22 Liidame RAID taseme ext4 failisüsteemiga.

2.23 Ja mount point peab olema root / ehk valime selle ja lõpetame siin konfimise "Done setting up the partition"

2.24 Lõpptulemus on allpool näha.

Lõpetame partitsioneerimise ja pressime "Finish partitioning and write changes to disk"

2.25 Järgmisena küsitakse kas soovid bootida süsteemi, kui RAID läheb "degraded" olekusse. Vali "Yes".

See tähendab seda, et kui üks füüsiline ketas läheb rikki, siis Ubuntu softi RAID süsteem läheb "initramfs" olekusse ja 30 sekundi pärast antakse valik kas bootida süsteem ülesse või käsitsi taastada (manual recovery):

2.26 Küsitaksse, et kas soovid minna tagasi partitsioneerima, vali „No“ ning muutused kirjutatakse kettale:

Softi RAIDi monitoorimise ja manageerimise juhend

Jälgime äsja RAID1 tasemesse liidetud ketaste staatust allpool toodud käsuga:

cat /proc/mdstat 

Allpool pildil on näha selle käsu väljund.
Ehk käib veel RAID süsteemi liidetud ketaste sünkroniseerimine (allpool pildilt võib välja lugeda, et sünkroniseeritud on 37,9% kogu kettamahust, kiirusel ca 126Mbit/s ja töö lõpetamiseni on jäänud 79 min)

Lingid

• Ubuntu saidist põhjalik Soft RAID õpetus [1]

• Ubuntu saidist veel üks hea Soft RAID õpetus [2]

• Ubuntu wiki RAID artikkel [3]

• Debian Soft RAID installeerimise juhend [4]