Minix: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 2: | Line 2: | ||
== Minix == | == Minix == | ||
Minix on Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel. | Minix on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel. | ||
Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon. | Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon. | ||
Revision as of 00:06, 22 November 2011
Täiendamis järgus.
Minix
Minix on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel. Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon.
Minix 1.0
Andrew S. Tanenbaum lõi MINIX-i kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „Operating Systems: Design and Implementation“ (ilmus 1987. aastal) tarvis. Raamat sisaldas Minix-i kerneli, mäluhalduri ja faili süsteemi kohta C-s kirjutatud 12,000 rida lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekoodi ka floppidel koos õpetusega. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutite jaoks, sest need oli tollel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.
Minix 1.5
Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal ning lisatud oli tugi „MicroChannel IBM PS/2“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutite platvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.
Minix 2.0
Minix 2.0 tuli välja 1997. aastal ning toetas ainult x86 ja Solaris SPARC arhitektuuril baseeruvaid arvuteid.
Minix 3.0
Minix 3.0 avaldati 24. Oktoober 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt „ACM Symposium Operating Systems Principles“ konverentsil. Minix 3 uus eesmärk oli olla kasutatav süsteemides, mis peavad olema väga suure töökindlusega ning millel ei ole palju protsessori võimsust või mälu. Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad user mode´is on jagatud väiksemateks mooduliteks, mis on eraldatud teineteisest. Iga draiver töötab eraldi user-mode protsessina nii, et viga draiveris ei põhjusta terve operatsioonisüsteemi hangumist. Kui mõni draiver peakski hanguma, siis see automaatsel asendatakse ilma kasutaja poolse sekkumiseta, ilma restardita või teisi programme mõjutamata. Need omadused tõstavad süsteemi töökindlust. Minix 3 hetkel toetab IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab operatsiooni süsteemi käivitada arvutil ilma kõvakettale installeerimata. Versioon 3.1.5 tuli välja 5. November 2009. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja 400 muud Unixil põhinevat programmi.
Minix 3.0 kasutusalad
- Programmid, mis nõuavad suurt töökindlust.
- Ühe kiibiga, vähese RAM-iga $100 sülearvutid vaestele.
- Kaamerad, DVD mängijad.
- Õppe eesmärgil.
Kasutatud kirjandus
- http://www.minix3.org/
- http://et.wikipedia.org/wiki/MINIX
- http://en.wikipedia.org/wiki/MINIX
- http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/OS-structure.svg/450px-OS-structure.svg.png
Autor
- Oliver Naaris
- A21
- 2011 sügis