SAN: Difference between revisions
Created page with 'Sellel teemal kirjutab Priidu Niit grupp 12' |
No edit summary |
||
Line 1: | Line 1: | ||
Sellel | ==Sissejuhatus== | ||
[[File:san1.jpg|400px|thumb|right|]] | |||
'''Storage Area Network''' ehk '''SAN''' on teiste sõnadega kiire ja eriotstarbeline võrk. See ühendab tavaliselt erinevate andmete salvestusseadmeid- servereid, varundusseadmeid, lindiroboteid, kerramassiive. SAN-i võrk on üks osa terve ettevõtte üldisest IT-ressurside võrgust. Peamiselt on SAN klastrina teiste IT-ressursside läheduses. Samas võib ta aga ka ulatuda kaugemale, ehk back-up-i ja arhiveerimise kohtadesse. | |||
==Kirjeldus== | |||
'''SAN-i''' nimetatakse tihti ka “serverite taguseks võrguks”, sest SAN on spetsiaalne ja kiire võrk, mis ühendab omavahel andmesalvestusseadmeid ja erinevadi servereid. SAN-iga on võimalik kasutada omavahel ühendatud elemente ja sellega on võimalik pidada any-to-any ühendust kogu läbi võrgu. Erinevate elementide all pean silmas ruutereid, switche, directoreid ja hubisid. See elimineerib nii traditsioonilise eraldiseisva ühenduse serveri ja andmesalvestuse vahel kui ka kontseptsiooni, mille järgi server "omab ja haldab" andmesalvestuse seadmeid. Lisaks elimineerib see kõik serveri poolt ligipääsetavate andmete mahu piirangud, praegusel hetkel on see piiratud individuaalse serveriga ühenduses olevate andmesalvestuse seadmete hulgaga. Selle asemel pakub SAN paindlikku võrgukasutust võimaldades ühel või mitmel serveril jagada ühist andmesalvestuse pinda, mis omakorda võib hõlmata mitut andmesalvestuse seadet. Ning suuremaks turvalisuseks võib andmesalvestuse seadme paigutada serveritest kaugemale.Kettaseadmed ühendatakse üle jagatud võrgu Host-ide külge fiiberoptilise kaabliga. Andmevahetus toimub andmeblokkide tasemel. | |||
==Struktuur== | |||
'''SAN''' süsteemid koosnevad ketaste alamsüsteemidest, andmevarundussüsteemidest ja eraldiseisvast võrgu infrastruktuurist. Ketaste alamsüsteemid liidavad enda sees tervet hulka kõvakettaid. Siinkohal tehakse vahet, kas ühendamine leiab aset vaid ühise korpuse ja ühise voolutoite baasil (JBOD = Just a Bunch of Disks) või rakendatakse spetsiaalset lülitusseadet, nn RAID-Controller-it, mis ühendab RAID-tehnoloogia abil (RAID = Redundant Array of Independent Discs) füüsilised kõvakettad kokku virtuaalseteks kõvaketasteks. Sellel lisaks on veel olemas ka intelligentsed RAID-Cotroller-id, mis suudavad pakkuda veel ka täiendavaid teenuseid. | |||
==Plussid== | |||
'''Kättesaadavus:''' Üks andmete koopia on kättesaadav igale ja kõigile serveritele mitmete ühendusteede kaudu. | |||
'''Töökindlus:''' Usaldusväärne andmete liigutamine kindlustab madala vigade hulga ja võimaluse taastada vea tekkimisele eelnenud olukord. | |||
'''Skaleeritavus:''' Servereid ja andmesalvestuse seadmeid võib teineteisest sõltumatult lisada. | |||
'''Jõudlus:''' Fibre Channel (SANi ühenduse standardmeetod) pakub kõrget ribalaiust madala pöördusajaga ja eraldab andmesalvestuse ja võrgu I/O. | |||
'''Hallatavus:''' Tekivad tarkvara ja erinevade fiibrikanalite topoloogiate standardid, mis võimaldavad keskset haldust ning proaktiivset vigade leidmist ja parandamist. | |||
'''Informatsiooni haldamise kasu:''' Suureneva liiasuse ja hea hallatavuse ning andmesalvestuse ja serverite iseseisva lisamise võimaluse tõttu pakub SAN madalamaid omamiskulusid ja kõrgemat informatsiooni haldamise kasu. | |||
==Miinused== | |||
Fiiberoptilise kaablite jaoks on vaja eraldi kaarte. | |||
Nii kaablite ja kaartide maksumus suur. | |||
Õrnad kaabliotsad. | |||
==SAN-i ja NAS-i rakendus== | |||
NAS lahendused leiavad rakendust failiserverites ja failirakendusserverites, nagu näiteks CAD, tarkvaraarendus, webhosting, email jt serverites. | |||
SAN leiab rakendust suurtes andmebaasiserverites, OLTP (OnLine Transaction Processing) serverites jne. SANi puhul on piiravaks teguriks vaid vahemaa. See ei ulatu FC protokollistiku korral üle 10 km. | |||
==SAN-i ja NAS-i peamised lahenduste tootjad== | |||
Salvestusseadmete turul SAN/NAS sektoris on konkreetsete arhitektuuriliste lahenduste alal kolm peamist nime: | |||
'''IBM''' , kes toodab ja turustab ise oma lahendust; | |||
'''Hitachi''', kes turustab ise ja pakub OEM korras oma lahendust HPle ning Sun ile; | |||
'''EMC2''', kelle lahendusel rajaneb Fujitsu, Delli, NCRi, Unisysi jt toodang. | |||
==Kokkuvõte== | |||
Lühidalt kokku võttes kujutab NAS salvestisüsteem endast failidel põhinevat juurdepääsu, SAN süsteem aga plokkidel põhinevat juurdepääsu. SAN rakendub „sügavamalt“ ja pakub kõikvõimalikke tehnilisi lahendusi andmete salvestamiseks. NAS kujutab endast institutsiooni serverimaastiku laiendust. | |||
==Viited== | |||
[http://www.allsan.com/sanoverview.php3 http://www.allsan.com/sanoverview.php3]<br/> | |||
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng04_2_DAS_SCSI_SAN.pdf http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng04_2_DAS_SCSI_SAN.pdf]<br/> | |||
[http://www.proact.ee/Teenused/Storage/SAN/ http://www.proact.ee/Teenused/Storage/SAN/]<br/> | |||
[http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2947_250.HTM http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2947_250.HTM] | |||
==Autor== | |||
Priidu Niit grupp 12 |
Revision as of 13:27, 12 December 2011
Sissejuhatus
Storage Area Network ehk SAN on teiste sõnadega kiire ja eriotstarbeline võrk. See ühendab tavaliselt erinevate andmete salvestusseadmeid- servereid, varundusseadmeid, lindiroboteid, kerramassiive. SAN-i võrk on üks osa terve ettevõtte üldisest IT-ressurside võrgust. Peamiselt on SAN klastrina teiste IT-ressursside läheduses. Samas võib ta aga ka ulatuda kaugemale, ehk back-up-i ja arhiveerimise kohtadesse.
Kirjeldus
SAN-i nimetatakse tihti ka “serverite taguseks võrguks”, sest SAN on spetsiaalne ja kiire võrk, mis ühendab omavahel andmesalvestusseadmeid ja erinevadi servereid. SAN-iga on võimalik kasutada omavahel ühendatud elemente ja sellega on võimalik pidada any-to-any ühendust kogu läbi võrgu. Erinevate elementide all pean silmas ruutereid, switche, directoreid ja hubisid. See elimineerib nii traditsioonilise eraldiseisva ühenduse serveri ja andmesalvestuse vahel kui ka kontseptsiooni, mille järgi server "omab ja haldab" andmesalvestuse seadmeid. Lisaks elimineerib see kõik serveri poolt ligipääsetavate andmete mahu piirangud, praegusel hetkel on see piiratud individuaalse serveriga ühenduses olevate andmesalvestuse seadmete hulgaga. Selle asemel pakub SAN paindlikku võrgukasutust võimaldades ühel või mitmel serveril jagada ühist andmesalvestuse pinda, mis omakorda võib hõlmata mitut andmesalvestuse seadet. Ning suuremaks turvalisuseks võib andmesalvestuse seadme paigutada serveritest kaugemale.Kettaseadmed ühendatakse üle jagatud võrgu Host-ide külge fiiberoptilise kaabliga. Andmevahetus toimub andmeblokkide tasemel.
Struktuur
SAN süsteemid koosnevad ketaste alamsüsteemidest, andmevarundussüsteemidest ja eraldiseisvast võrgu infrastruktuurist. Ketaste alamsüsteemid liidavad enda sees tervet hulka kõvakettaid. Siinkohal tehakse vahet, kas ühendamine leiab aset vaid ühise korpuse ja ühise voolutoite baasil (JBOD = Just a Bunch of Disks) või rakendatakse spetsiaalset lülitusseadet, nn RAID-Controller-it, mis ühendab RAID-tehnoloogia abil (RAID = Redundant Array of Independent Discs) füüsilised kõvakettad kokku virtuaalseteks kõvaketasteks. Sellel lisaks on veel olemas ka intelligentsed RAID-Cotroller-id, mis suudavad pakkuda veel ka täiendavaid teenuseid.
Plussid
Kättesaadavus: Üks andmete koopia on kättesaadav igale ja kõigile serveritele mitmete ühendusteede kaudu. Töökindlus: Usaldusväärne andmete liigutamine kindlustab madala vigade hulga ja võimaluse taastada vea tekkimisele eelnenud olukord. Skaleeritavus: Servereid ja andmesalvestuse seadmeid võib teineteisest sõltumatult lisada. Jõudlus: Fibre Channel (SANi ühenduse standardmeetod) pakub kõrget ribalaiust madala pöördusajaga ja eraldab andmesalvestuse ja võrgu I/O. Hallatavus: Tekivad tarkvara ja erinevade fiibrikanalite topoloogiate standardid, mis võimaldavad keskset haldust ning proaktiivset vigade leidmist ja parandamist. Informatsiooni haldamise kasu: Suureneva liiasuse ja hea hallatavuse ning andmesalvestuse ja serverite iseseisva lisamise võimaluse tõttu pakub SAN madalamaid omamiskulusid ja kõrgemat informatsiooni haldamise kasu.
Miinused
Fiiberoptilise kaablite jaoks on vaja eraldi kaarte. Nii kaablite ja kaartide maksumus suur. Õrnad kaabliotsad.
SAN-i ja NAS-i rakendus
NAS lahendused leiavad rakendust failiserverites ja failirakendusserverites, nagu näiteks CAD, tarkvaraarendus, webhosting, email jt serverites. SAN leiab rakendust suurtes andmebaasiserverites, OLTP (OnLine Transaction Processing) serverites jne. SANi puhul on piiravaks teguriks vaid vahemaa. See ei ulatu FC protokollistiku korral üle 10 km.
SAN-i ja NAS-i peamised lahenduste tootjad
Salvestusseadmete turul SAN/NAS sektoris on konkreetsete arhitektuuriliste lahenduste alal kolm peamist nime:
IBM , kes toodab ja turustab ise oma lahendust; Hitachi, kes turustab ise ja pakub OEM korras oma lahendust HPle ning Sun ile; EMC2, kelle lahendusel rajaneb Fujitsu, Delli, NCRi, Unisysi jt toodang.
Kokkuvõte
Lühidalt kokku võttes kujutab NAS salvestisüsteem endast failidel põhinevat juurdepääsu, SAN süsteem aga plokkidel põhinevat juurdepääsu. SAN rakendub „sügavamalt“ ja pakub kõikvõimalikke tehnilisi lahendusi andmete salvestamiseks. NAS kujutab endast institutsiooni serverimaastiku laiendust.
Viited
http://www.allsan.com/sanoverview.php3
http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng04_2_DAS_SCSI_SAN.pdf
http://www.proact.ee/Teenused/Storage/SAN/
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2947_250.HTM
Autor
Priidu Niit grupp 12