Olavi Koplik - Internet kui kultuurinähtus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Okoplik (talk | contribs)
Kaido (talk | contribs)
 
(No difference)

Latest revision as of 09:08, 26 September 2012

Üldinfo

Pealkiri: "Internet kui kultuurinähtus"

Autor: Olavi Koplik

Kursuse nimetus: IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid

Õppejõud: Kaido Kikkas

Kokkulepitud esitamise tähtaeg: 26.09.2012

Põhitekst

Sissejuhatus

Viimase paarikümne aastaga on Internet kasvanud märkimisväärselt. Selle mõjusfäär veelgi rohkem. Mis alguses tundus nohikute pärusmaana, on nüüdseks kasvanud

hiiglaslikuks jõuks, millest saab osa peaaegu kogu Maal paiknev tsivilisatsioon. Interneti jõud on arvestatav globaalsel tasandil ning see on nii kiidetud kui ka

kardetud. Käesolevas kirjutises käsitletakse Interneti osa kultuurist kahel tasandil, Interneti siseselt ning selle väliselt. (Kaldkirjas tekst on esimeses isikus olevad kommentaarid, mis illustreerivad minu enda kogemusi)

Interneti sisene - huvigrupid

Interneti sisemist maailma võib võrrelda Petri tassiga, kus arenevad mitmesuguseid huvigruppe. Kiire ligipääsu tõttu ja efektivsete otsingumootorite tõttu on tänapäeval väga lihtne leida kommuuni, mille huvid on kasutajaga sarnased. See aitab muuta sotsiaalsest elust väljaheidetuid (ehk "teistest erinevad", iseärased inimesed) uuesti sotsiaalseks, sest kui maailmas on juba 7 miljardit inimest, siis sarnaste huvidega ja sarnastes oludes üles kasvand inimesi on küllaga. Sarnaste huvidega inimesed kommunikeeruvad paremini, nad on uuesti sotsiaalsed, sest ei ole oluline kas suheldakse näost näkku või tekstivahendusel, kontakt teiste inimestega on olemas.

Siinkohal tuleks täpsustada, et Interneti kasulikkus huvigruppide suhtes ei piirdu ainult "iseäraste" inimestega, aga ka "tavalisematega". On olemas kommuune mis ühendavad nende liikmeid täiesti tavalised huvid, olgu selleks kas autode tuunimine või teatud videomängu mängimine. Sellised huvigrupid, olenevalt oma mastaabist, on võimelised mõjutama nende valdkonnas toimuvat (Enda kogemusest võin mainida videomängude fänngruppidest saadud vastukajadega, mis on mänguarendajate otsuseid mängu valmimise suhtes muutnud) Üks suurimaid huvigruppe, mis ajutiselt on moodustunud just Interneti vahendusel, on olnud SOPA, PIPA ja ACTA-vastased grupid.

Interneti sisene - anonüümsus

Interneti keskkonna üheks suurimaks (kui mitte kõige suuremaks) tõmbenumbriks võib nimetada selle pakutav anonüümsus. See anonüümsus toob endaga kaasa aga nii head kui halvad elemendid, ehk see on nn. kahe teraga mõõk. Heaks küljeks on kaitse, mida anonüümsus pakub, eriti poliitiliselt ebastabiilsetes maades, kus traditsioonilisest erinevad maailmavaated ja arvamused võivad kasutaja elu ohtu seada. Anonüümsus pakub ka võimalust (piisavalt) modereerimata foorumeid, uudistesaite ja muid sarnaseid kommenteeritavaid saite risustada solvava, alandava, vihaseid argumente tekitava (Trollimine/ingl.k. trolling) või muidu mõttetu spämmiga. Kuid selline käitumine ei pruugi olla täielikult negatiivne nähtus, sest pingeid maandatakse käega katsumatus keskkonnas ning nende tagajärjed ei pruugi olla tõsisemad halvast tujust (Erandeid siiski eksisteerib! Esimene "Internetimõrv")

Interneti sisene - mitte ainult kuritegevus

Läbi Interneti on võimalik läbi viia mitmeid rahastusvõimalusi, alustades annetustega (PayPal) ja lõpetades keerulisemate projektidega. Samuti on võimalik kiiresti ja efektiivselt tuua päevavalgele probleeme läbi sotsiaalmeedia võrgustiku (Facebook, Twitter, Tumblr jms), ühendades hulga inimesi ühe sihtmärgi poole. Üks säravamaid näiteid tuleb saidist 4chan, mida tavaliselt arvatakse Interneti kõige tumedamaks ja haisvamaks prügilaks. Nimelt armastatakse 4chanis kasse, kuid 2009 aasta alguses ilmus Youtube'i video kassipoja piinamisest, ning see vihastas 4chani "anonüümseid" väga. Nad ühendasid jõud ja kasutasid oma arvutialaseid teadmisi, et leida nende piinajate asukoht ning see informatsioon kohalikule politseile edastada. Kassipiinajad saadi 48 tunni jooksul video ilmumisest kätte (Uudisteartikkel). 4chanist on ka pärit näota ja vormita "organisatsioon" Anonymous, millest tuleb juttu hiljem.

Interneti sisene - meemid

Meemid (Ingl.k. meme) on äärmiselt kiiresti populaarsust kogunud materjal Internetis, mis on tavaliselt humoorikad, näiteks pildid allkirjadega, videod, laused. Autsideritel on tihti meemidest raske aru saada, seega võib meeme nimetada ka Interneti "in-joke'ks". Kassid ja nende iseärased eluviisid on tihti kõrges staatuses, nende kohta on pildi- ja videomaterjali äärmiselt palju (üks tuntuimaid saite on Icanhascheezburger.com).

Interneti väline - ülestõusud mis on alanud Internetis

Kiire info liikumise tõttu on viimastel aastatel poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades ülestõusudele kaasa aidanud just Internet. Näiteks võib tuua Egiptuse revolutsiooni, mis sai alguse 2011 Facebooki gruppide kaudu, tänu millele Internetile ligipääs ka kiiresti lõpetati (Viide). Interneti olemasolu on aidanud kaasa ka ülestõusule Tuneesias, mis toimus samal aastal.

Interneti väline - jõud, mida vägisi hoitakse tagasi

Totalitaarsetes riikides, nagu on seda Põhja Korea, Hiina ja Kuuba, on ligipääs Internetile keelatud või saadaval ainult spetsiifilistes internetipunktides, kus internetiliiklust pidevalt jälgitakse. Sellega üritatakse taotleda kontrolli info üle, mis võib tahtmatult välismaailmast sisse pääseda, kuna hoitakse rahvast infopimeduses ja murtud valguses (Viide). Hiljuti tagasi lükatud SOPA, PIPA ja ACTA on samuti ohustanud internetivabadust nii Euroopas kui Ameerikas, kas tahtlikult või tahtmatult, seda ei osata öelda. Teada on lihtsalt, et vastavad lepingud olid alguses arutlusel madala profiiliga ning olid halvasti sõnastatud, seades ohtu anonüümsuse Internetis. Kõikide kolmede lepingute elluviimist on edukalt takistatud massiliste demonstratsioonidega inimeste poolt, kes "tulid Internetist tänavatele", tavaliselt Guy Fawkes mask peas (mille kasutus ja sümbol režiimivastasule on populariseeritud filmi V for Vendetta poolt). Samuti suurendati lepingualaste vaidluste ajal tohutult poliitikute teadmisi Interneti olemusest, mis lõpuks viisid kõikide läbirääkimiste tagasilükkamiseni.