VIM

Mis on VIM?

Vim on konfigureeritav tekstiredaktor, mille loojaks ja esmakordseks avaldajaks on Braam Moolenaar (aastal 1991). Selle eesmärgiks on võimaldada tõhusat teksti redigeerimist. Vim on täiustatud versioon VI redaktorist, mis käib kaasas enamike UNIX'i süsteemidega. Vim on kavandatud nii käsureal kasutamiseks kui ka eraldiseisva rakendusena - graafilise kasutajaliidesena. Vim on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Algselt oli Vim mõeldud Amiga personaalarvutitele, kuid nüüdseks on ta arendatud mitmeplatvormiliseks ja töötab ka mitmetel teistel platvormidel (Atari MiNT, BeOS, DOS, Microsoft Windows 95/98/Me/NT/2000/XP/Server 2003/Vista/Server 2008/7, IBM OS/2 and OS/390, MorphOS, OpenVMS, QNX, RISC OS, Unix, Linux, BSD, Mac OS). Vim'i nimetatakse tihtipeale programmeerijate redaktoriks, kuna see on programmeerimiseks väga kasulik ja üsna paljude jaoks on see lausa omaette IDE. Tegelikkuses ei ole Vim mõeldud vaid programmeerijatele. Vim'i on mugav kasutada igasugusteks teksti redigeerimisteks, e-kirjade loomisest kuni konfiguratsiooni failide muutmiseni, kuid samas tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole tekstitöötlusprogrammiga. Vim'ist on ka Notepad'i-laadseid versioone - evim või Easy Vim, mida on väga lihtne konfigureerida. Vim on ühtlasi ka tööriist, mille kasutamist tuleb õppida. [1] Aastal 2006 hääletati Vim Linux Journal lugejate poolt kõige populaarsemaks redaktoriks. [2]

Vim'i eellugu

Bram Moolenaar alustas tööd Vim'i kallal aastal 1988 kui ta ostis endale Amiga personaalarvuti. Ta oli harjunud kasutama Unix'i redaktorit ja kuna Amiga jaoks puudus piisavalt hea Vi, siis hakkas ta täiustama parimat olemasolevatest - programmi nimega Stevie'i. Alguses oli Bram'i eesmärgiks imiteerida Vi'd. Pärast seda lisandusid Vi'le uued funktsioonid ja Vi IMitation'ist sai Vi IMproved. Nüüdseks on Vim pidevalt kasvanud ja sellest on saanud keeruline programm. Uute funktsioonide lisamiseks tuleb teha tunduvalt suuremaid jõupingutusi, kuid samas ootavad kasutajad püsivalt uusi vahendeid, millega Vim'i kasutamist ja selle võimalusi efektiivsemaks muuta. [3]

Liides

Nagu Vi liides, ei baseeru ka Vim'i liides menüüdel või ikoonidel, vaid tekstipõhisesse kasutajaliidesesse sisestatud käskudel; selle graafiline liides, gVim, lisab menüüd ja tööriistaribad kõige sagedamini kasutatavatele käskudele, kuid täielik funktsionaalsus on siiski kättesaadav käsurealt. Vim'il on sisse-ehitatud õpetused algajatele, mis on kättesaadavad "vimtutor" käsuga. Veel on abiks ka Vim Users' Manual, mis täpsustab funktsioone ja on leitav Vim'ist ning Internetist. Vim'il on veel ka sisse-ehitatud abivahend, millele pääseb ligi ":help" käsuga, mis võimaldab kasutajal pärida ja navigeerda käskudes ja funktsioonides. [4]

Viited

• http://vim.sourceforge.net/about.php
• http://www.linuxjournal.com/article/8520?page=0,3
• http://moolenaar.net/vimstory.pdf
• http://www.truth.sk/vim/vimbook-OPL.pdf
• http://vallaste.ee/index.htm

Liis Mironova A22 05.11.2012