Printimine Linuxi keskkonnas: Difference between revisions
Created page with '== Autor == Kristiina Liebert, A21' |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
== | == Sissejuhatus == | ||
Kristiina Liebert | Kui Linuxis panna mingi fail printima spuulitakse fail kataloogi ja pannakse siis printimisjärjekorda( prindispuulersüsteem). Kui järjekorda on pandud mitu printimistööd, sooritab Linux need järjestikuliselt.Kõige levinum printeritüüp, mida Linuximaailmas toetatakse on PostScript. PostScript arendati välja Adobe poolt 1980. aastatel. PostScripti teisaldamine Linuximaailmas on saavutatud kasutades emulaator programmi nimega Ghostscript. GhostScript on Linuxiga kaasnev PostScript tõlgitseja. | ||
Annan ülevaate käskudest, mis spuulivad printimistöid ning töötavad spuulimisjärjekordadega. Lisaks veel sellest, kuidas dokumente paberil vormindada ja kuvada või kuidas printida PostScript- faile. | |||
== gv-PostScript- failide kuvamine == | |||
GhostScript suudab PostScript-faile printida ka mitte-PostScript printeritel. gv puhul on tegemist GhostScripti eessüsteemiga, mis võimaldab PostScripti dokumendi lehekülgi ekraanil vaadelda. Kui gv ei ole näha Xi allmenüüdes, sisesta kestaaknas selle käivitamiseks gv. | |||
gv [-magstep <i>n</i>] [-h] [-psize] [-landscape] [<i>failinimi</i>] | |||
<table border="1"> | |||
<tr> | |||
<th>Argument või suvand</th> | |||
<th>Funktsioon </th> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -h </td> | |||
<td> Kuvab tabeli kõigi saadavalolevate käsurea suvanditega </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -landscape </td> | |||
<td> Sätestab kuva rõhtpaigutusele </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -magstep n</td> | |||
<td> Sätestab suurenduse. Kehtivad väärtused sõltuvad lehekülje suurusest</td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -psize </td> | |||
<td> Määratleb lehekülje suuruse. Kehtivate väärtuste hulka kuuluvad kiri, tabloid, juriidiline dokument a4 ja b5 </td> | |||
</tr> | |||
</table> | |||
== lpq - prindijärjestuse kontrollimine == | |||
Mingi printimisjärjekorras oleva konkreetse töö staatust saab kontrollida, kui kasutada käsku lpq. | |||
lpq [-l] [-P printer] [printijad] | |||
<table border="1"> | |||
<tr> | |||
<th>Argument või suvand</th> | |||
<th>Funktsioon </th> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -l </td> | |||
<td> Prindib üksikasjalikku informatsiooni iga prinditava faili kohta </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -P <i>printer</i> </td> | |||
<td> Kuvab informatsiooni mingi printer-i järjekorras olevate failide kohta. Vaikimisi kuvab teavet vaikeprintimisjärjekorra kohta </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> <i>printijad</i> </td> | |||
<td> Kuvab ainult määratletud kasutajate printimistöid. Vaikimisi suvand on kõigi printimistööde kuvamine </td> | |||
</tr> | |||
</table> | |||
Mõnikord on printimisjärjekorras failinimena loetletud üles ka (standard input). Selles pole midagi imelikku, see tähendab lihtsalt, et failikonveieri lõpus kasutati käsku lpr; tegelikult ei ole sellist faili olemas. lpr loob oma ajutise faili ja paneb selle järjekorda. | |||
Järgmine käsk kuvab informatsiooni kõikide antud printeri prindijärjestuses olevate tööde kohta ja näitab nende staatust | |||
lpq -P <i>printer</i> | |||
== lpr - prindijärjestuse loomine == | |||
See käsk asetab printimistööd järjekorda. | |||
lpr [ -# <i>num</i>] [-h] [m] [-p] [-P <i>printer</i>] failid | |||
<table border="1"> | |||
<tr> | |||
<th>Argument või suvand</th> | |||
<th>Funktsioon </th> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -# num </td> | |||
<td> Prindib num arvu koopiaid </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -h </td> | |||
<td> Ei prindi päiselehekülge </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -m </td> | |||
<td> Saadab meili, kui printimistöö on valmis </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -p </td> | |||
<td> Vormindab failid pr-programmi abil </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -P <i>printer</i> </td> | |||
<td> Pane see töö printeri, mille nimi on priner järjekorda </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> <i>failid</i> </td> | |||
<td> Määratleb printimiseks järjestavate failide nimed </td> | |||
</tr> | |||
</table> | |||
== lprm - järjestatud printimistööde eemaldamine == | |||
Selle käsuga võib eemaldada mistahes printimisjärjekorda lisatud tööd | |||
-lprm [-P <i>printer</i>] [<i>tööd</i>] [<i>printija</i>] | |||
<table border="1"> | |||
<tr> | |||
<th>Argument või suvand</th> | |||
<th>Funktsioon </th> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -P <i>printer</i> </td> | |||
<td> Eemaldab printeri printer järjekorras olevad tööd </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> <i>tööd</i></td> | |||
<td> Loend eemaldavate tööde numbritega (tööde numbrite saamiseks kasuta käsku lpq) </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> <i>printija</i> </td> | |||
<td> Eemaldab printija poolt alustatud printimistööd </td> | |||
</tr> | |||
</table> | |||
Oletame et kasutaja loginimeks on toomas ja ta tahab kuvada informatsiooni kõikide enda poolt alustatud printimistööde kohta. Selleks tuleb trükkida : lpq toomas | |||
== pr- failide vormindamine lehekülgedeks == | |||
Tihti ei piisa ainult lpr käsust, millega saab printerisse saata peaaegu kõike. Sageli ei pruugi olla lehepiirid, pealkirjad ja kuupäevad iseenesestmõistetavad. Käsk pr lisab väljundile need ja muud vormingutüübid. | |||
pr [+<i>num</i>] [-<i>cols</i>] [-c] [-d] [-f] [-h <i>päis</i>] | |||
[-l <i>ridadearv</i>] [-m] [-o <i>laius</i>] [-t] <i>failid</i> | |||
<table border="1"> | |||
<tr> | |||
<th>Argument või suvand</th> | |||
<th>Funktsioon </th> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> +<i>num</i> </td> | |||
<td> Trükib dokumendi alates leheküljest numbriga num </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -<i>cols</i> </td> | |||
<td> Vormindab väljundi veergudesse cols </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -d </td> | |||
<td> Topeltreavahega väljund </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -f </td> | |||
<td> Eraldab leheküljed lehe- mitte reavahega </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -l <i>ridadearv</i> </td> | |||
<td> Sätestab leheküljepikkuseks ridadearv (vaikimisi 66 rida) </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -m </td> | |||
<td> Prindib iga faili oma veerus </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -o <i>laius</i> </td> | |||
<td> Sätestab lehekülje vasaku veerise laiuse-arvu märkidele </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> -t </td> | |||
<td> Jätab lehekülje päised ja jalused välja. Tavaliselt prindib pr kehekülje päise, kus on failinimi, kuupäev, aeg ja lehekülje number </td> | |||
</tr> | |||
<tr> | |||
<td> <i>failid</i> </td> | |||
<td> Prinditavate failide nimed </td> | |||
</tr> | |||
</table> | |||
Oletame et on vaja printida kahte loendit, milles ühe nimi on valge ja teie nimi must. Failid on vaja printida ühes failis, mille pealkiri on " valge ja must loend", kõrvuti veergudes nii ,et vasak veeris oleks kümnemärgine. Selleks sobib järgmine käsurida: | |||
pr -f -h "Valge ja must loend" -m -o 10 valge must | lpr | |||
= Allikad = | |||
http://www.linuxplanet.com/linuxplanet/tutorials/210/1 | |||
Phil Hughes (2000) "Linux võhikutele" | |||
Autor: Kristiina Liebert A21 | |||
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | |||
Revision as of 18:31, 2 December 2012
Sissejuhatus
Kui Linuxis panna mingi fail printima spuulitakse fail kataloogi ja pannakse siis printimisjärjekorda( prindispuulersüsteem). Kui järjekorda on pandud mitu printimistööd, sooritab Linux need järjestikuliselt.Kõige levinum printeritüüp, mida Linuximaailmas toetatakse on PostScript. PostScript arendati välja Adobe poolt 1980. aastatel. PostScripti teisaldamine Linuximaailmas on saavutatud kasutades emulaator programmi nimega Ghostscript. GhostScript on Linuxiga kaasnev PostScript tõlgitseja. Annan ülevaate käskudest, mis spuulivad printimistöid ning töötavad spuulimisjärjekordadega. Lisaks veel sellest, kuidas dokumente paberil vormindada ja kuvada või kuidas printida PostScript- faile.
gv-PostScript- failide kuvamine
GhostScript suudab PostScript-faile printida ka mitte-PostScript printeritel. gv puhul on tegemist GhostScripti eessüsteemiga, mis võimaldab PostScripti dokumendi lehekülgi ekraanil vaadelda. Kui gv ei ole näha Xi allmenüüdes, sisesta kestaaknas selle käivitamiseks gv.
gv [-magstep n] [-h] [-psize] [-landscape] [failinimi]
| Argument või suvand | Funktsioon |
|---|---|
| -h | Kuvab tabeli kõigi saadavalolevate käsurea suvanditega |
| -landscape | Sätestab kuva rõhtpaigutusele |
| -magstep n | Sätestab suurenduse. Kehtivad väärtused sõltuvad lehekülje suurusest |
| -psize | Määratleb lehekülje suuruse. Kehtivate väärtuste hulka kuuluvad kiri, tabloid, juriidiline dokument a4 ja b5 |
lpq - prindijärjestuse kontrollimine
Mingi printimisjärjekorras oleva konkreetse töö staatust saab kontrollida, kui kasutada käsku lpq.
lpq [-l] [-P printer] [printijad]
| Argument või suvand | Funktsioon |
|---|---|
| -l | Prindib üksikasjalikku informatsiooni iga prinditava faili kohta |
| -P printer | Kuvab informatsiooni mingi printer-i järjekorras olevate failide kohta. Vaikimisi kuvab teavet vaikeprintimisjärjekorra kohta |
| printijad | Kuvab ainult määratletud kasutajate printimistöid. Vaikimisi suvand on kõigi printimistööde kuvamine |
Mõnikord on printimisjärjekorras failinimena loetletud üles ka (standard input). Selles pole midagi imelikku, see tähendab lihtsalt, et failikonveieri lõpus kasutati käsku lpr; tegelikult ei ole sellist faili olemas. lpr loob oma ajutise faili ja paneb selle järjekorda.
Järgmine käsk kuvab informatsiooni kõikide antud printeri prindijärjestuses olevate tööde kohta ja näitab nende staatust
lpq -P printer
lpr - prindijärjestuse loomine
See käsk asetab printimistööd järjekorda.
lpr [ -# num] [-h] [m] [-p] [-P printer] failid
| Argument või suvand | Funktsioon |
|---|---|
| -# num | Prindib num arvu koopiaid |
| -h | Ei prindi päiselehekülge |
| -m | Saadab meili, kui printimistöö on valmis |
| -p | Vormindab failid pr-programmi abil |
| -P printer | Pane see töö printeri, mille nimi on priner järjekorda |
| failid | Määratleb printimiseks järjestavate failide nimed |
lprm - järjestatud printimistööde eemaldamine
Selle käsuga võib eemaldada mistahes printimisjärjekorda lisatud tööd
-lprm [-P printer] [tööd] [printija]
| Argument või suvand | Funktsioon |
|---|---|
| -P printer | Eemaldab printeri printer järjekorras olevad tööd |
| tööd | Loend eemaldavate tööde numbritega (tööde numbrite saamiseks kasuta käsku lpq) |
| printija | Eemaldab printija poolt alustatud printimistööd |
Oletame et kasutaja loginimeks on toomas ja ta tahab kuvada informatsiooni kõikide enda poolt alustatud printimistööde kohta. Selleks tuleb trükkida : lpq toomas
pr- failide vormindamine lehekülgedeks
Tihti ei piisa ainult lpr käsust, millega saab printerisse saata peaaegu kõike. Sageli ei pruugi olla lehepiirid, pealkirjad ja kuupäevad iseenesestmõistetavad. Käsk pr lisab väljundile need ja muud vormingutüübid.
pr [+num] [-cols] [-c] [-d] [-f] [-h päis] [-l ridadearv] [-m] [-o laius] [-t] failid
| Argument või suvand | Funktsioon |
|---|---|
| +num | Trükib dokumendi alates leheküljest numbriga num |
| -cols | Vormindab väljundi veergudesse cols |
| -d | Topeltreavahega väljund |
| -f | Eraldab leheküljed lehe- mitte reavahega |
| -l ridadearv | Sätestab leheküljepikkuseks ridadearv (vaikimisi 66 rida) |
| -m | Prindib iga faili oma veerus |
| -o laius | Sätestab lehekülje vasaku veerise laiuse-arvu märkidele |
| -t | Jätab lehekülje päised ja jalused välja. Tavaliselt prindib pr kehekülje päise, kus on failinimi, kuupäev, aeg ja lehekülje number |
| failid | Prinditavate failide nimed |
Oletame et on vaja printida kahte loendit, milles ühe nimi on valge ja teie nimi must. Failid on vaja printida ühes failis, mille pealkiri on " valge ja must loend", kõrvuti veergudes nii ,et vasak veeris oleks kümnemärgine. Selleks sobib järgmine käsurida:
pr -f -h "Valge ja must loend" -m -o 10 valge must | lpr
Allikad
http://www.linuxplanet.com/linuxplanet/tutorials/210/1
Phil Hughes (2000) "Linux võhikutele"
Autor: Kristiina Liebert A21
