Btrfs

Sissejuhatus

See artikkel tutvustab btrfs failisüsteemi ning selle kasutamist Linuxi operatsioonisüsteemis. Selle juhend õpetab, kuidas btrfs failisüsteemi luua, mount-ida, resize-da, RAID level-eid muuta, snapshot-e teha ning alamvolüüme luua.

Autor

Robert Pärn

Kasutusjuhend

Eeltegemised

btrfs on hetkel veel eksperimenteerimise staatuses, vaatamata sellele, et praeguseks on tegu üsna stabiilse väljalaskega. See tähendab, et võib ilmneda bug-isid. Selle loojad soovitavad kasutada kõige uuemat Linuxi kernelit. Selle juhendi näidetes on kasutusel Ubuntu 12.04.1 LTS.

Kõigepealt tasuks veenduda, et kasutaja on root kasutajaga sisse loginud:

sudo -i

Installeerimine

Enne installeerimist tasub uuendada repository-t.

apt-get update

Kui varamu uuendatud, tuleb installeerida pakk nimega btrfs-tools.

apt-get install btrfs-tools

btrfs failisüsteemide loomine

Üks väga häid omadusi btrfs juures on see, et tema failisüsteemi saab luua täiesti formateerimata kettale. Kui teil on täiesti tühi ketas sdb ning sdc, mille te just külge ühendasite, siis saab need väga lihtsalt formattida btrfs failisüsteemi.

mkfs.btrfs /dev/sdb /dev/sdc

Ja nii lihtsalt ongi teil loodud täiesti tühjale kettale btrfs failisüsteem. Vaikeseades kasutatakse RAID0'i andmete jaoks ja RAID1 metaandmete jaoks. Ühe ketta puhul see aga nagunii ei toimiks seega võiks kasutada teist käsku. Kuid metaandmete kaudu oskab btrfs taastada andmeid seega tasuks olla ettevaatlik, kuna kui metaandmed kaoavad, kaovad ka andmed.

mkfs.btrfs -m single /dev/sdb

Näide mitme ketta peal:

mkfs.btrfs -m raid0 /dev/sdb /dev/sdc 

Võimalik on ka andmeid panna RAID1'te, koos metaandmetega

mkfs.btrfs -d raid1 /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd 

Metaandmed RAID0 ja andmed RAID1:

mkfs.btrfs -m raid0 -d raid1 /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd

Võimalik on kasutada ka RAID10't, kui teil juhtub olema 4 kõvaketast, käsuga vastavalt -m raid10 ja/või -d raid10.

NB! üks hea asi btrfs failisüsteemi juures on see, et RAID1 kasutades ei pea kõvakettad olema sama suurusega.

Et saada oma ketta kohta detailset informatsiooni:

btrfs filesystem show /dev/sdX

Sama käsk kõige ketaste info saamiseks:

btrfs filesystem show

Failisüsteemi Mount-imine

Selleks, et mount-ida failisüsteem, kasutame järgmist käsku:

mount /dev/sdX /sinu/kaust

Selleks, et ka alglaadimisel oleks failisüsteem mount-itud, tuleb muuta fstab faili:

nano /etc/fstab

Ning lisada järgnev rida:

/dev/sdX /sinu/kaust               btrfs   defaults 0       1

Selleks, et kontrollida, kas mount-itud sai õigesti:

df -h

Detailsem vaade btrfs failisüsteemide skoobis:

btrfs filesystem df /kodu/kaust

Kompressiooni kasutamine

btrfs failisüsteemis on võimalik kasutada zlib ja lzo kompressiooni, et hoida kokku kettaruumi. zlib võimaldab tihedamalt pakkida, jättes rohkem vaba ruumi, kuid lzo on kiirem ning CPU-sõbralikum. Juba kompresseeritud faile btrfs failisüsteemis ei kompresseerita.

lzo-ga kompresseerimine:

mount -o compress=lzo /dev/sdX /kodu/kaust

zlib-iga:

mount -o compress=zlib /dev/sdX /kodu/kaust

Kui on vajalik käivitamisel ühte neist kasutada tuleb jällegi lisada fstab'i:

/dev/sdX /kodu/kaust               btrfs   defaults,compress=lzo 0       1

Surnud failisüsteemi taastamine

Kui btrfs failisüsteem on surnud, siis on võimalik teda üritada taastada, mount-ides ta recovery modes.

mount -o recovery /dev/sdX /kodu/kaust 

btrfs failisüsteemi suuruse muutmine

btrfs failisüsteemi suurust on võimalik muuta, ilma seda unmount-imata.

btrfs filesystem resize -2g /kodu/kaust 

Antud käsk vähendas failisüsteemi suurust 2GB võrra, on võimalik kasutada ka MB-sid ("m").

Partitsiooni suurendamine:

btrfs filesystem resize +1g /kodu/kaust

Maksimaalse kettaruumi omistamine:

btrfs filesystem resize max /kodu/kaust