Wine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Msikk (talk | contribs)
No edit summary
Msikk (talk | contribs)
Line 39: Line 39:
Kui selgub, et programmi arvutis ei ole, saab selle tõmmata, kirjutades käsureale ''sudo apt-get install Wine'', läbi Synaptic Package Manager'i (System -> Administration -> ...) või ka [http://www.winehq.org/download/ koduleheküljelt].  
Kui selgub, et programmi arvutis ei ole, saab selle tõmmata, kirjutades käsureale ''sudo apt-get install Wine'', läbi Synaptic Package Manager'i (System -> Administration -> ...) või ka [http://www.winehq.org/download/ koduleheküljelt].  


Kui soovitud programm läbi Wine'i kohe tööle ei lähe, tasub vaadata, kas programm on olemas Wine Application Database's.
Kui soovitud programm läbi Wine'i kohe tööle ei lähe, tasub vaadata, kas programm on olemas Wine Application Database's. Sel juhul on lehelt võimalik leida, mis peab konkreetse programmi töölesaamiseks tegema ning milliseid konfiguratsioone vaja võib minna.
 
   
   
Wine'l on ka väga põhjalikud kasutamisjuhendid:
Wine'l on ka väga põhjalikud kasutamisjuhendid:


[http://www.winehq.org/site/docs/wineusr-guide/index Userguide]
[http://www.winehq.org/site/docs/wineusr-guide/index Userguide] - üldiselt Wine'st, selle konfigureerimine ja töötamine.
 
[http://wiki.winehq.org/HowTo HowTo leht]
 


[http://wiki.winehq.org/HowTo HowTo leht] - rakendite jooksutamine.


==Kasulikke viiteid==
==Kasulikke viiteid==

Revision as of 18:12, 16 April 2010

Üldist

WINE (Wine Is Not an Emulator) on vabatarkvara, millega saab jooksutada Windows'i tarkvara teistel operatsioonisüsteemidel - Linux'il, Mac OS X'l, FreeBSD'l ja Solaris'el - samamoodi nagu Windows'is. Wine'ga kaasneb ka tarkvarateek Winelib, millega saab kompileerida Windowsi programme, aitamaks neil töötada Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides (Winelib).

Umbkaudu pool Wine'i lähtekoodist on kirjutatud vabatahtlike poolt. Ülejäänud on sponsoreeritud kommertslikke huvisid omavate ettevõtete poolt. Wine toetub suuresti enda kasutajate kommuunile, kus on väga palju kasulikku informatsiooni - arutlused probleemide üle, testimiste tulemused, uued versioonid jne.

Huvitavat: müüte Wine'st.

Ajalugu

Wine'i juured on "jälitatavad" ca 1993nda aastani. Algselt oli analoogne projekt Sun'il - Wabi - sellega sai Solarisel mõnesid Windows'i rakendeid jooksutada, aga ikkagi oli vaja Windows'i ja DOS'i installi ja masintasandil emulatsiooni.

1993ndal aastal panid Bob Armstadt (põhiline projektivedaja) ja Eric Youngdale aluse Wine'i projektile, et Windows'i programme saaks jooksutada ka Linuxil. Umbes kuue kuuga jooksutati läbi Wine'i Solitaire'i. 1995ndal aastal lisandus Win32 toetus, samuti mingi üle autokonfiguratsioonile. 1996ndal aastal lisandusid läbi Wine'i töötavate programmide hulka ka Microsoft Word ja Excel ning samuti loodi samal aastal ametlik koduleht: http://www.winehq.org. Alates sellest on areng olnud eriti hüppeline - lisandusid vabatahtlikud arendajad ning koostööd soovivad firmad.

Alates 1994ndast aastast on projekti juhtinud Alexandre Julliard.

Ajaloost kodulehel

Wine'i vajalikkus

Sõltuvus Windowsi rakendustest - kuigi teistel operatsioonisüsteemidel on enamike Windows'il jooksvate programmide jaoks analoogid olemas, ei piisa sellest. See on ka põhjuseks, miks enamus inimesi Windows'i kasutab. Näiteks jooksevad ainult Windows'il enamus mänge, paljud pangandus- ja raamatupidamisprogrammid ja mitmed teised firmasisesed programmid, koolisüsteemiga seotud tarkvara jne. Läbi Wine'i on väga paljusid neist võimalik ka teiste operatsioonisüsteemidega kasutada.

Turvalisus - Windows on paljude turvaaukude ja levivate viiruste tõttu ebaturvaline. Seda enam, et enamikel arvutitel on operatsioonisüsteemiks Windows - viirused levivad seetõttu väga ruttu ning väga laialdaselt. Üks lahendus on kasutada mõnda teist operatsioonisüsteemi ning jooksutada vajaminevaid rakendusi läbi Wine'i.

Operatsioonisüsteemi vahetamine - Wine on väga kasulik, kui on soov üle minna Windows'ilt mõnele teisele operatsioonisüsteemile või ka vastupidi. Näiteks saab siis harjuda uue operatsioonisüsteemiga, samas siiski kasutades rakendusi, millega harjunud. Wine vähendab kõvasti barjääri, mis segab inimestel operatsioonisüsteemi vahetamist.

Lisaks: kodulehel


AppDB

AppDB ehk Wine Application Database on andmebaas, kus on informatsioon selle kohta, kas ja mis määral ja kuidas töötavad erievad rakendused läbi Wine'i. Soovitud rakendit saab andmebaasist otsida ning seejärel viskab ette pildi (TODO: screenshot), kus on lühikirjeldus rakenduse kohta ja ka Wine'i testi tulemused selle kohta, mis töötab ja mis ei tööta ja mida pole veel testitud. Iga rakenduse kohta on eraldi how-to osa, kuidas seda läbi Wine'i tööle panna, samuti kasutajatepoolsed kommentaarid. Kui jutt mõne rakendi kohta on poolik, saab seda ka ise redigeerida.


Wine'i kasutamine

Enne Wine'i installeerimist võib igaks juhuks üle kontrollida, ega seda juba peal ei ole. Seda saab Linux's teha näiteks kirjutades käsureale Wine -v või apt-cache policy Wine.

Kui selgub, et programmi arvutis ei ole, saab selle tõmmata, kirjutades käsureale sudo apt-get install Wine, läbi Synaptic Package Manager'i (System -> Administration -> ...) või ka koduleheküljelt.

Kui soovitud programm läbi Wine'i kohe tööle ei lähe, tasub vaadata, kas programm on olemas Wine Application Database's. Sel juhul on lehelt võimalik leida, mis peab konkreetse programmi töölesaamiseks tegema ning milliseid konfiguratsioone vaja võib minna.


Wine'l on ka väga põhjalikud kasutamisjuhendid:

Userguide - üldiselt Wine'st, selle konfigureerimine ja töötamine.

HowTo leht - rakendite jooksutamine.

Kasulikke viiteid

  1. Wikipedia
  2. PingviiniWiki
  3. Allalaadimisleht

Kasutatud kirjandus

  1. http://www.winehq.org/
  2. http://wiki.winehq.org/
  3. http://appdb.winehq.org/

Autor:

Miina Sikk, 16