OpenBSD: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 1: | Line 1: | ||
==Üldiselt== | ==Üldiselt== | ||
OpenBSD on vabalt saadaval olev paljusid riistvaraplatvorme toetav | '''OpenBSD''' on vabalt saadaval olev avatud lähtekoodiga paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. OpenBSD põlvneb BSD-st (''Berkeley Software Distribution'' - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). OpenBSD projekti puhul pannakse erilist rõhku koodi korrektsusele, turvalisusele, krüptograafiale, standardsusele ning porditavusele. OpenBSD toetab enamuse SVR4 (Solaris), FreeBSD, Linuxi, BSDI, SunOSi ja HPUXi programmide binaarset emulatsiooni (on võimalik kasutada muidu vaid nende operatsioonisüsteemide all töötavat tarkvara). OpenBSD-d arendavad vabatahtlikud. Projekti arenduskulud kaetakse CD-de müügist ja annetustest. | ||
==OpenBSD ajaloost== | ==OpenBSD ajaloost== | ||
Line 14: | Line 12: | ||
==OpenBSD eesmärgid== | ==OpenBSD eesmärgid== | ||
===Turvalisus=== | ===Turvalisus=== | ||
Paljud turvaspetsialistid peavad OpenBSD kõige turvalisemaks UNIXi-laadseks operatsioonisüsteemiks üldse, mis on pideva ja põhjaliku lähtekoodi auditeerimise tulemus. OpenBSD-l on vaikimisi installatsioonis läbi ajaloo olnud vaid kaks turvaauku. | |||
===Krüptograafia=== | ===Krüptograafia=== |
Revision as of 17:33, 30 April 2010
Üldiselt
OpenBSD on vabalt saadaval olev avatud lähtekoodiga paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. OpenBSD põlvneb BSD-st (Berkeley Software Distribution - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). OpenBSD projekti puhul pannakse erilist rõhku koodi korrektsusele, turvalisusele, krüptograafiale, standardsusele ning porditavusele. OpenBSD toetab enamuse SVR4 (Solaris), FreeBSD, Linuxi, BSDI, SunOSi ja HPUXi programmide binaarset emulatsiooni (on võimalik kasutada muidu vaid nende operatsioonisüsteemide all töötavat tarkvara). OpenBSD-d arendavad vabatahtlikud. Projekti arenduskulud kaetakse CD-de müügist ja annetustest.
OpenBSD ajaloost
Detsembris 1994 lahkus Theo de Raadt, üks NetBSD loojatest ja arendajatest ning tuumikgrupi liikmetest, NetBSD meeskonnast. Lahkumise väidetavaks põhjuseks olid isiklikud vastuolud meeskonnas. 1995. aasta oktoobris alustas ta NetBSD lähtekoodil põhinevat OpenBSD projekti. Esimene väljalase (OpenBSD 1.2) tuli välja 1996. aasta juulis, millele sama aasta oktoobris järgnes versioon 2.0. Sellest ajast on projekti ajakavas järgitud tava tuua uus versioon välja iga poole aasat tagant, mida hallatakse ja toetatakse peale väljatulekut ühe aasta jooksul. Viimane versioon (OpenBSD 4.6) tuli välja 18. oktoobril 2009, järgmine versioon (OpenBSD 4.7) tuleb välja 19. mail 2010.
25. juulil 2007 anti teada OpenBSD Fondi loomisest, mis on Kanadas asuv mittetulunduslik organisatsioon. Fondi eesmärk on olla üldiseks kontatiks isikutele ja organisatsioonidele, kes vajavad suhtlemiseks konkreetset juriidilist isikut, soovides OpenBSD projekti kuidagi toetada.
OpenBSD eesmärgid
Turvalisus
Paljud turvaspetsialistid peavad OpenBSD kõige turvalisemaks UNIXi-laadseks operatsioonisüsteemiks üldse, mis on pideva ja põhjaliku lähtekoodi auditeerimise tulemus. OpenBSD-l on vaikimisi installatsioonis läbi ajaloo olnud vaid kaks turvaauku.
Krüptograafia
OpenBSD projekt asub ametlikult Kanadas, kus puuduvad krüptograafiatarkvara ekspordipiirangud.
Seotud projektid
OpenSSH
OpenBGPD
OpenNTPD
OpenCVS
Theo de Raadt
Autor
Siim Liivand AK31