System Center Configuration Manager: Difference between revisions
No edit summary |
|||
Line 22: | Line 22: | ||
== SCCM funktsioonid ja võimalused == | == SCCM funktsioonid ja võimalused == | ||
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> | |||
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> | |||
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> | |||
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> | |||
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> | |||
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist. | |||
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus''' | |||
==Autor== | ==Autor== |
Revision as of 22:51, 1 May 2010
Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.
Sissejuhatus
System Center Configuration Manager (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.
Ajalugu
Varasemalt oli SCCM tuntud Systems Management Server (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. site) NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega. 2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.
Versioonide ilmumise kronoloogia
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999
Systems Management Server (SMS) 2003 2003
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010
SCCM funktsioonid ja võimalused
Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:
- jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.
- saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg.
- monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.
- saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.
Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus
Autor
Andres Pelešev AK32