User:Sallikas: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 7: | Line 7: | ||
== Essee == | == Essee == | ||
<br> | |||
Esimene loeng oli mulle kõige südamelähedasem, sest olen ise projektijuht olnud ja tean milliseid situatsioone võib tekkida. Hea oli temalt ka teada saada, et tegelikult on projektijuhil ka siiski õigusi mitte ainult kohustused. Näiteks, et millisel ajahetkel aru saada, et milline ettevõte on tegelikult oma toote valmimisest huvitatud, mitte ei proovi leida süüdlast projektijuhis. <br><br> | |||
Teisest loengust sai päris palju nippe, kuidas oma koolitööd planeerida, näiteks luua tabelid ja kord, nii nagu tegelikult edaspidi ka töötades hakkab olema. Seada tuleb endale eesmärk, tähtaeg eesmärgile ja tegelik tähtaeg. See omakorda võimaldab kindel olla, et ennem tegelikku tähtaega on võimalik ka vajadusel parandus töödel läbi viia. Kindlasti innustas ja motiveeris antud loeng õppima palju ise.<br><br> | |||
Kolmas loengupidaja rääkis väga palju kasutades termineid, mida tavaelus väga ei kuule ja mis tegid kuulamise natukene raskendatuks. Kuid olulisim mis ma meelde jätsin oli, et kliendiandmeis ei tohi ringi uudistada., käsitsi tööd on vähe ning dokumentatsioon on oluline. Ning ta lükkas ka ümber väite, mida mina kui arendaja olen kuulnud, et süsteemi administraatoril üldiselt tööd ei ole, vaid siis kui midagi "juhtub" siis tuleb ööpäev läbi tööd teha. Sain aru, et töövahendite uuenduste tõttu peab kogu aeg midagi uuendama ja parandama.<br><br> | |||
Neljas loeng testimise ja tarkvara kvaliteedi loengust ma palju uut ei õppinud, kuna olen töötanud juba testijana ning ka Nordic Testing koolitustel käinud, kus põhimõtteliselt sama info juba käes.<br><br> | |||
Viiendas loengus oli huvitav kuulata teistsugust versiooni sellest, kuidas ettevõtet luua ja juhtida. Olen ise ka vähesel määral sellega seotud olnud seega oli huvitav kuulata et küll kõik ei lähe äriliselt alati hästi aga kui ise piisavalt uskuda, siis tegelikult on asi lihtsalt vastupidamises ja äri võib õnnestuda.<br><br> | |||
Vimane loeng osutuse väga huvitavaks, kuidas tegelikult on kõik meie ostuharjumused ja muu meiejaoks elus igapäevane, vägagi kalkuleeritud ja välja töötatud. Selle peale aga väga ei mõelda. Huvitav oli aru saada erinevate näidete abil, mida kasutati antud valdkonna või huviobjekti uurimiseks, statistika tegemiseks ja analüüsimiseks. | |||
<br> Kokkuvõtvalt võiks öelda et enamustest loengutes oli nii mõndagi kasulikku ja huvitavat. | |||
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused == | == Õpingukorralduse küsimused ja vastused == | ||
<h3>Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br></h3> | <h3>Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br></h3> | ||
<br> | <br> | ||
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>''[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]'', Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.</ref> | |||
<br> | <br> | ||
<h3>Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br></h3> | <h3>Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br></h3> | ||
<br> | |||
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. | |||
<br> | |||
<h3>Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br></h3> | <h3>Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br></h3> | ||
<h3>Mis on tähtajad? <br></h3> | <h3>Mis on tähtajad? <br></h3> | ||
| Line 31: | Line 42: | ||
X = 28<br> | X = 28<br> | ||
Y = 23 | Y = 23 | ||
<hr> | |||
{{reflist}} | |||
Revision as of 10:12, 22 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Sirle Maarja Allikas
Esitamise kuupäev 22. oktoober 2015
Essee
Esimene loeng oli mulle kõige südamelähedasem, sest olen ise projektijuht olnud ja tean milliseid situatsioone võib tekkida. Hea oli temalt ka teada saada, et tegelikult on projektijuhil ka siiski õigusi mitte ainult kohustused. Näiteks, et millisel ajahetkel aru saada, et milline ettevõte on tegelikult oma toote valmimisest huvitatud, mitte ei proovi leida süüdlast projektijuhis.
Teisest loengust sai päris palju nippe, kuidas oma koolitööd planeerida, näiteks luua tabelid ja kord, nii nagu tegelikult edaspidi ka töötades hakkab olema. Seada tuleb endale eesmärk, tähtaeg eesmärgile ja tegelik tähtaeg. See omakorda võimaldab kindel olla, et ennem tegelikku tähtaega on võimalik ka vajadusel parandus töödel läbi viia. Kindlasti innustas ja motiveeris antud loeng õppima palju ise.
Kolmas loengupidaja rääkis väga palju kasutades termineid, mida tavaelus väga ei kuule ja mis tegid kuulamise natukene raskendatuks. Kuid olulisim mis ma meelde jätsin oli, et kliendiandmeis ei tohi ringi uudistada., käsitsi tööd on vähe ning dokumentatsioon on oluline. Ning ta lükkas ka ümber väite, mida mina kui arendaja olen kuulnud, et süsteemi administraatoril üldiselt tööd ei ole, vaid siis kui midagi "juhtub" siis tuleb ööpäev läbi tööd teha. Sain aru, et töövahendite uuenduste tõttu peab kogu aeg midagi uuendama ja parandama.
Neljas loeng testimise ja tarkvara kvaliteedi loengust ma palju uut ei õppinud, kuna olen töötanud juba testijana ning ka Nordic Testing koolitustel käinud, kus põhimõtteliselt sama info juba käes.
Viiendas loengus oli huvitav kuulata teistsugust versiooni sellest, kuidas ettevõtet luua ja juhtida. Olen ise ka vähesel määral sellega seotud olnud seega oli huvitav kuulata et küll kõik ei lähe äriliselt alati hästi aga kui ise piisavalt uskuda, siis tegelikult on asi lihtsalt vastupidamises ja äri võib õnnestuda.
Vimane loeng osutuse väga huvitavaks, kuidas tegelikult on kõik meie ostuharjumused ja muu meiejaoks elus igapäevane, vägagi kalkuleeritud ja välja töötatud. Selle peale aga väga ei mõelda. Huvitav oli aru saada erinevate näidete abil, mida kasutati antud valdkonna või huviobjekti uurimiseks, statistika tegemiseks ja analüüsimiseks.
Kokkuvõtvalt võiks öelda et enamustest loengutes oli nii mõndagi kasulikku ja huvitavat.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
Mis tegevused tuleb selleks teha?
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Minu kood: 10150694
X = 28
Y = 23
