User:Skallari: Difference between revisions
| Line 4: | Line 4: | ||
'''Esimene loeng''' | '''Esimene loeng''' | ||
Juhtus nii, et vaatasin esimest loengut kolm korda, erinevate aastate omasid ja kõige meelde jäävam oli 2014. aasta Ernitsa loeng, mille link on nüüdseks kadunud meie wiki lehelt. ITK on mulle kolmas kõrgkool, seega ega väga palju teistest koolidest ei erineta, küll aga on üks suur põhimõtteline erinevus, milleks on – oma peaga mõtlemise rõhutamine, oma aktiivsuse kasvatamine. Samuti olid esimesed loengud suureks motivatsiooni tõstmiseks minu puhul, et lõpuks olen erialaselt õiges kohas ja tahe kooli lõpetada cum laude kasvas iga kuulatud loenguga. Samas tekitas natukene kurbust see, et ilmselt koolivälised kooliga seotud tegevused (erinevad klubid) jäävad kaugeks, kuna kaugõppes ja elan Tartus, aga ehk midagi ikkagi õnnestub, 3 aastat ju sisuliselt veel ees. Olulised märksõnad on: õppekorraldus eeskiri, punane joon<ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 - Inga Vau </ref>, moodle<ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 - Andrei Tretjakov 00:38:40 </ref>, viited<ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 - Andres Septeri 01:05:00 </ref>. | |||
'''Teine loeng''' | '''Teine loeng''' | ||
Revision as of 14:51, 22 October 2015
Esialgne mustand
Esimene loeng
Juhtus nii, et vaatasin esimest loengut kolm korda, erinevate aastate omasid ja kõige meelde jäävam oli 2014. aasta Ernitsa loeng, mille link on nüüdseks kadunud meie wiki lehelt. ITK on mulle kolmas kõrgkool, seega ega väga palju teistest koolidest ei erineta, küll aga on üks suur põhimõtteline erinevus, milleks on – oma peaga mõtlemise rõhutamine, oma aktiivsuse kasvatamine. Samuti olid esimesed loengud suureks motivatsiooni tõstmiseks minu puhul, et lõpuks olen erialaselt õiges kohas ja tahe kooli lõpetada cum laude kasvas iga kuulatud loenguga. Samas tekitas natukene kurbust see, et ilmselt koolivälised kooliga seotud tegevused (erinevad klubid) jäävad kaugeks, kuna kaugõppes ja elan Tartus, aga ehk midagi ikkagi õnnestub, 3 aastat ju sisuliselt veel ees. Olulised märksõnad on: õppekorraldus eeskiri, punane joon[1], moodle[2], viited[3].
Teine loeng
Projekt on vajalik kliendile. Projekt = eesmärk või tulemus. Tuleb näha kliendi vaatenurka. Mis saab peale projekti lõppu? Projektis on oluline, lõpp kasutatavus. Üllatus: Tööka ja fokusseeritud meeskonna puudumine - 3% ainult läbikukkumine. Projekti juht: Tegevjuhtide kaasatus, Selge skoop kõikidele osapooltele, Korralik planeerimine, Realistlikud ootused, Alamtähtajad, Omanikutunde puudumine, Selge visioon ja eesmärgid. Projektijuhi väärtus - tulla muutustega toime. Planeeri tegevusi, mis saab teha paralleelselt. Mis on projekti miinimum? Mis on viled ja kellad? Miks on oluline küsimus. [4]
Kolmas loeng
Tee seda, mida naudid. Õpi õppima, tehnoloogiline areng on kiire, vajadus kohaneda. Iseenda (minu) kogemus erinevatest koolidest. Enese motiveerimine läbi millegi? Koosta õpiplaan. "TODO" - Õppeaine ja mis vaja teha on? + hindamine. Tee lihtsad asjad varem ära. [5]
Neljas loeng
Millega tegeleb süsteemiadministraator?
Viies loeng
Testimisele pööratakse vähe tähelepanu, aga reaalsuses testimine vähendaks tegelikult aega, mis kulub projekti korralikuks valmimiseks. Testimise olulisest saavad kõik aru, aga millegi pärast, ei suudeta ikkagi mõista selle reaalset vajalikkust. Õnn - suure projekti puhul ei pruugi alati kõike olla võimalik testida ning peab koperdama õigete asjade otsa.
Kuues loeng
Üldine IT eriala tutvustus ja palju muud huvitavat, ei saa öelda, et oleks olnud igav, pigem süstis juurde motivatsiooni. Motivatsiooni teha paremini ning mitte kukkuda klassikalisse auku, see tähendab pöörata tähelepanu loengus kummitama jäänud sõnadele "kommunikatsioon". Proovin kõike loengus mulle tunduvaid punkte rakendada oma uues töökohas.
Seitsmes loeng
Navirec - reaalne kogemus, kinnitab eelnevalt räägitud loengute teooriat. Uus tehnoloogia on 4-5 aasta pärast massides tasuta.
Kaheksas loeng
Vaieldamatult vist parim loeng. Tekitas huvi andmete vastu.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Punkt 5.2.13[6])
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussooritusi ei saa kokku leppida. Kõik kordussooritused planeeritakse õppekorralduse eeskirjas sätestatud korras. (Punkt 5.2.14[6])
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
ÕIS-is (Punkt 5.2.8[6])
Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (Punkt 5.2.8.2[6])
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RF õppekohal ei maksa midagi, eeldades, et kordusooritus jääb kolme korra sisse. Aine korduv deklareerimine on tasuline. (Punkt 5.2.15[6])
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (Punkt 5.2.7[6])
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Tuleb esitada taotlus ÕIS-is, 10 tööpäeva enne punase joone päeva[7]. Taotluses peavad olema http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ punktides 3 ja 4 kirjeldatud tõendid ja tegevused. EAP-sid ei arvestata semestri põhisel õppekava täitmisel, küll aga arvestatakse aastase õppekoormuse täitmisel. [7]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Eeldades, et tudeng õpib esimesel aastal ning pole eelnevaid EAP-sid, siis saab tudeng esimesel semestril arve 27-23 = 4 EAP (ehk 200 eurot) eest ning teisel semestril 54-(26+23) = 5 EAP eest (ehk 250 eurot), seega kokku maksab see aasta 200+250 = 450 eurot. [8]
- ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 - Inga Vau
- ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 - Andrei Tretjakov 00:38:40
- ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 - Andres Septeri 01:05:00
- ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 - Tiina Seeman
- ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true - Elar Lang
- ↑ 6.0 6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus
- ↑ 7.0 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
- ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine
